Urvalind
Urvalind (Acanthis flammea) on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast.
| Urvalind | |
|---|---|
 | |
| | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Linnud Aves |
| Selts | Värvulised Passeriformes |
| Sugukond | Vintlased Fringillidae |
| Perekond | Acanthis |
| Liik | Urvalind |
| Binaarne nimetus | |
| Acanthis flammea Linnaeus, (1758) | |
| Sünonüümid | |
| Carduelis flammea | |
Rahvapäraseid nimetusi: urvalind, kasesiisike, lepavarblane, linalind.
Levila
Urvalind elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on urvalind tavaline läbirändaja ja talikülaline, kelle talvist arvukust hinnatakse 10 000 – 500 000 isendile.
Ta on väga seltsiv ja tegutseb peaaegu alati salkadena. Sügisel nähakse Eestis esimesi urvalinde augustis-septembris. Suuremad parved saabuvad oktoobris ja novembris, nendest väiksem või suurem osa jääb ka talveks kohale. Kevadel nähakse meil esimesi läbirändajaid tavaliselt märtsis, läbiränne saavutab haripunkti aprillis ja vaibub mais. Urvalinde satub meile harva ka suviste invasioonide ajal.
Välimus
Üldpikkus 12–14 cm. Koheva sulestikuga väike lind. Sulestiku värvus on muutlik. Ülapool hallikaspruun ja alapool valkjas.Tiival on kaks kitsast heledat vööti. Laubal on punane laik ja lõua all väike must tähn. Esimesel talvel võib punane laubalaik puududa. Lühike ja terav nokk on õlgkollane ja tumeda seljakuga.
Hundsulestikus isaslinnul on laup ja puguala karmiinpunased, mistõttu ta sarnaneb isase kanepilinnuga. Põhjapoolseid alamliike on raske eristada hele-urvalinnust.
Lennuhäälitsus on korratav dje-dje-dje... või tšä-tšä-tšä..., tihti ka tugevakõlaline trrrrr. Kutsehüüd on tõusva lõpuga düüi või duüii. Laul on vuristav ja sidistav sädin. Laulab nii lennul kui istudes.
Elupaik ja pesitsemine
Elab põõsastikes, tundra- ja mägikaasikutes, metsaservades ja hõredates metsades. Ehitab paksuseinalise pesa madalale puule, põõsale või kõrgele kuusele. Kurnas on 4–6 muna, mida emaslind haub umbes poolteist nädalat. Urvalinnu esmakordne pesitsemine Eestis tõestati 2008. aastal, mil Saaremaal Loode kadastikus vaadeldi kogu pesitsusperioodi jooksul territoriaalset paari ning nähti ka poegi toitvaid vanalinde.
Toitumine
Sööb seemneid ja putukaid. Nokib meelsasti kase- ja lepaurbasid.
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Urvalind andmebaasis eElurikkus
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Urvalind, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.