Tõnis Mägi: Eesti laulja, helilooja ja näitleja

Tõnis Mägi (sündinud 18.

novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, rokkmuusik, helilooja ja näitleja.

Tõnis Mägi
Tõnis Mägi 2008. aastal
Tõnis Mägi 2008. aastal
Sündinud 18. november 1948 (75-aastane)
Elukutse laulja, helilooja
Tegev 1965–
Tõnis Mägi: Elulugu, Looming, Tunnustus
Tõnis Mägi esinemas Tallinna merepäevadel
Foto: Ave Maria Mõistlik, 17. juuli 2011

Elulugu

Tallinna 22. Keskkoolis esines ta juba algklassipäevil koorisolistina, 1966. aastast laulis ansamblis Rütmikud.

Tema esimene töökoht oli tehases Punane RET, seejärel töötas ta Tallinna Ekskavaatoritehases.

Pärast ajateenistust Nõukogude armees oli ta ansambli Baltika vokaalsolist. Hiljem on ta laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777, Ultima Thule, Estraadiraadio ja Blue Time.

1970. aastal esines poplauljana esimest korda televisioonis – Eesti Televisiooni saates "Tere tulemast". 1972. aastal võitis ta Gennadi Tanieli "Lauluga verelilledest" Tippmeloodia lauluvõistluse ning saadeti 1973. aastal toimunud üleliidulisele võistlusele (telesaatesse) "Art-Loto", mille ta samuti võitis.

1974. aastal hakkas ta solistina kõrvuti Jaak Joala, Boris Lehtlaane ja Marju Kuudiga esinema Olav Ehala ansambli saatel, kontserte anti üle Eesti.

1975. aastal võitis Tõnis Mägi enda kirjutatud lauluga "Pimedale muusikule" võistluskontserdi "Tallinn-Tartu". 1976. aastal pälvis ta sama lauluga üleliidulisel konkursil "Vilniuse tornid" nii parima laulu kui ka laulja auhinna. Mägi hakkas koostööd tegema vene helilooja David Tuhmanoviga, kelle lauluga "Ostanovite muzõku" saavutas üleliidulise populaarsuse.

1978. aastal sai temast estraadiansambli Laine solist, kontserdireisid viisid teda nii Nõukogude Liitu kui ka mitmesse sotsialismiriiki.

1980. aastal sai David Tuhmanovi laulust "Olimpiada 80" Tõnis Mägi esituses üks Moskva olümpiamängude teemapalu, mis laiendas laulja üleliidulist tuntust.

1981. aastal asutas ta oma ansambli Muusik Seif, millega käis kontserdireisidel Nõukogude Liidus ja sotsialismimaades. Koos Riho Sibula, Vjatšeslav Kobrini, Raul Vaigla ja Jaak Ahelikuga asutas ta 1986. aastal ansambli Ultima Thule. 1989. aastal asutas ta ka eksperimentaalansambli 777, mille iga jäi aga lühikeseks.

Eesti laulva revolutsiooni ajal esitas ta 1987. aastal koos paljude Eesti popmuusikutega Alo Mattiiseni ühislaulu "Ei ole üksi ükski maa" ning 1988. aastal kirjutas ühed oma heliloomingu tippteosed, laulud "Koit" ja "Palve".

1991. aastal emigreerus Tõnis Mägi Rootsi.

Tõnis Mägi on mänginud teatri NO99 lavastuses "Kuningas Ubu" nimiosa (lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper), Anton Tšehhovi "Kolmes ões" parun Tusenbachi (lavastaja Mikk Mikiver) ja Lev Tolstoi "Sõjas ja rahus" Pierre Bezuhhovit (lavastaja Mikk Mikiver). Kokku on ta näidelnud paarikümnes lavastuses.

2009. aasta mais võitis tema laul "Koit" TV 3 telesaate "Eesti otsib lemmiklaulu".

Looming

Laule

  • "Koit" (viisi ja sõnade autor)
  • "Püha Elmo tuled" (viisi autor)
  • "Palve (Looja hoia Maarjamaad)" (viisi autor)
  • "Pühendus" (viisi ja sõnade autor)
  • "Pimedale muusikule" (viisi ja sõnade autor)
  • "Oled vihm" (viisi ja sõnade autor)
  • "Rong" (viisi autor)
  • "Ilus oled, isamaa" (viisi ja sõnade autor)
  • "Pimedale muusikule" (viisi ja sõnade autor)
  • "Liivakell" (viisi autor)
  • "Kaunilt kaua" (viisi autor)
  • "Kukub südamelt ära" (viisi autor)
  • "November" (viisi ja sõnade autor)
  • "Ballaad" (viisi autor)
  • "Doktor, aita!" (viisi ja sõnade autor)
  • "Kaunilt kaua" (viisi autor)
  • "Aastaring" (viisi autor)
  • "Romanss" ("Saatus laob sulle pasjanssi...") (viisi autor)
  • "Surematus" (viisi ja sõnade autor)
  • "Ajapendel" (viisi ja sõnade autor)
  • "Laastatud maa" (viisi autor)

Diskograafia

Tõnis Mägi: Elulugu, Looming, Tunnustus 
Tõnis Mägi "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil 2006
  • 1981 "Tõnis Mägi & Music Seif", EP, Melodija
  • 1983 Tõnis Mägi & Music Seif "Mäe kaks nõlva", LP, С60 19439 002, Melodija
  • 1990 "Kogutud kodutud", LP, С60 30799 003, Melodija
  • 1990 "Tõnis", LP, ZEN 2019, Rockadillo Records
  • 1993 "Hüüdja hääl", CD, Trio
  • 1995 "Liivakell", CD, SaluMuusik Rec
  • 1996 "Las jääda kõik, mis hea 1", CD, ERC008, Eesti Raadio: Jaak Joala, Ivo Linna
  • 1996 "Las jääda kõik, mis hea 2", CD, ERC009, Eesti Raadio: Jaak Joala, Ivo Linna
  • 1998 "Kaunilt kaua", CD, Tõnis Mägi
  • 2000 "Tõnis Mägi", 2 CD-d, Aidem Pot Hitivabrik: Eesti kullafond
  • 2003 "Jäljed", CD, ARM Music
  • 2003 "Siirius", CD, ARM Music
  • 2005 "Vestlus Hermanniga", CD, Tõnis Mägi
  • 2006 "2teist", CD, Sanofi Aventis
  • 2008 "Kiik & kirik", CD, Tõnis Mägi ja Politseiorkester
  • 2011 "Tarkus", CD, Elwood Muusik OÜ
  • 2012 "Teine ruum", CD, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson
  • 2016 "Sirius", LP
  • 2016 "Tundmatu Mägi", CD
  • 2020 "Aovalgus", LP, CD
  • 2022 "Romanss", CD – venekeelsetest lauludest koosnev autorialbum «Романс»
  • 2024 "Ajapendel", CD, Tõnis Mägi

DVD

Film

  • 1982 – "Šlaager" (muusikaline mängufilm, režissöör Peeter Urbla) – mängis iseennast
  • 1986 – "Sensatsioon" (muusikaline telemängufilm, režissöör Irene Lään)
  • 2019 – "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" (dokumentaalfilm, režissöör Priit Pääsuke) – portreefilm temast

Raamatud

  • 2006 – "Tõnis Mägi. Müümata naer" koos Berk Vaheriga. Kirjastus Ilo, ISBN 9985-57-776-0
  • 2010 – "Noodiraamat. Tõnis Mägi". Fotod: Maarja Mägi, noodid: Alari Piispa. Kirjastus Elmatar.

Tunnustus

Ühiskondlik ja poliitiline tegevus

Tõnis Mägi oli aastatel 2007–2021 erakonna Eestimaa Rohelised liige.

Ta on kandideerinud Riigikokku 1995. aastal valimisliidus Isamaa ja ERSP liit (sai 265 häält) ning 2007. aastal erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas (sai 1215 häält).

Tõnis Mägi on esinenud isamaaliste lauludega paljudel Eesti rahva iseseisvust toetavatel üritustel, sealhulgas üldlaulupidudel ja öölaulupidudel.

Tõnis Mägi on sõna võtnud ka Euroopa Liidu vastu ja EKRE toetuseks. Ta esines 2019. aastal vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigule järgnenud kontserdil, mida korraldas Sinine Äratus. Ta kutsus avalikkust üles 2021. aasta Eesti presidendivalimistel valima presidendiks Henn Põlluaasa.

22. aprillil 2017 võttis Tõnis Mägi sõna Rail Balticu vastasel meeleavaldusel.

23. oktoobril 2021 esines Tõnis Mägi Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel koroonapiirangute vastu. Meeleavaldusele eelnenud videopöördumises, milles Tõnis Mägi kutsus üles meeleavaldusel osalema, tsiteeris ta Leelo Tungla luuleridu, mis tekitas nende autoris pahameelt. Samuti on kriitikat pälvinud laulja tegevus vaktsineerimisvastasuse reklaamimisel.

Isiklikku

Tõnis Mägi on olnud neli korda abielus. Abielust Laine Mäega on tal tütar Liis-Katrin (1983), kes on abielus näitleja Märt Avandiga. Abielust Piia Kaldmaga (Mägi) on tal tütar Maarja (1992). Alates 2001. aastast on Tõnis Mägi abielus laulja Kärt Johansoniga, neil on tütred Liidia (1999) ja Mirt (2003).

2017. aastal käis ta healoomulise ajukasvaja operatsioonil (opereeris neurokirurg Toomas Asser).

Viited

Välislingid

Tags:

Tõnis Mägi EluluguTõnis Mägi LoomingTõnis Mägi TunnustusTõnis Mägi Ühiskondlik ja poliitiline tegevusTõnis Mägi IsiklikkuTõnis Mägi ViitedTõnis Mägi VälislingidTõnis Mägi18. november1948HeliloojaLauljaNäitlejaRokkmuusikaTallinn

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

SipelglasedKaarel OrumägiEKoolBulgaariaAugust GailitMarokoVenemaaArktikaKristina KallasMadis KallasTartu ÜlikoolItaaliaAkvaariumikalade loendKamperriisikasRiikide loend rahvaarvude järjekorrasLõuna-AmeerikaKüprosHiina astroloogiaImetajadBrjanskJalgpallNastikVanakreeka mütoloogia tegelaste loendDesiree Mumm40 kiriRiina SolmanKalmer TennosaarCarl Robert JakobsonTiigerLiisa PulkPasknäärRaskusjõudLooduskaitse all olevad liigid EestisEtioopiaUngari kirjanike loendTartuJuhan KilumetsGraniitPärnuHarilik siniliiliaTallinna linnapeaJaan TätteEesti sportlaste olümpiamedalivõidudHarilik leeskputkPiiKonstantin PätsEesti valitsusMuusika mõisteidRain VändreRein RatasKabelikiviArtur AlliksaarHarilik sinilillUrsula RataseppSaksamaa linnade loendOskar Lutsu teoste loendCheopsi püramiidHenrik KalmetEdgar SavisaarEesti presidentPaul KeresMusträstasPeeter RebaneInglismaaSiilRööpkülikVanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend🡆 More