Turba Kool

Turba Kool asub Saue vallas Harjumaal ja tegutseb lasteaed-põhikoolina.

2020. aasta aprilli seisuga õpib Turba Koolis 118 õpilast ja lasteaias käib 54 last.

Turba Koolis töötab 37 inimest. Kooli direktor on 1. septembrist 2018 Veikko Kõrv.

Ajalugu

1935. aastal alustas tööd Ellamaa Turbatööstuse lasteaed, mis töötas 1936.–1940. aastal rahvamaja ruumides. Hiljem kandis lasteaed nimesid Ellamaa Elektrijaama lasteaed, 1966. aastast Eesti Energoremondi Turba Lastepäevakodu. Aastal 1974 avati Turbas uus lasteaiahoone. 1992. aastal sai lasteaed nimeks Turba Lastepäevakodu.

1. septembril 1940 avati praeguses Turba Kultuurimaja hoones Turba 7-klassiline kool.

1941. aastal viidi kool üle turbatööliste suvebarakki.

1944. aastal avati vene õppekeelega klassid.

1953. aastal pandi nurgakivi praeguse koolihoone ehitusele.

1. septembril 1956 avati uus koolimaja ning tööd alustas Turba Keskkool.

1958. aastal algas õpilaste ja õpetajate abiga kooli staadioni rajamine.

1962. aastal valmis kooli internaadihoone 80 õpilasele.

1. septembril 1998 nimetati Turba Keskkool ümber Turba Gümnaasiumiks.

2004. aastal avati Turba Gümnaasiumi spordihoone.

2007.–2013. aastal tegutsesid Turba Gümnaasiumis korvpalliklassid. 1. augustil 2014 muudeti Turba Gümnaasium ümber põhikooliks ja kool hakkas kandma nime Turba Kool.

Alates 1. septembrist 2018 tegutseb Turba Kool lasteaed-põhikoolina.

Direktorid

  • Olga Kallion (1940–1941)
  • Jakob Aljas (1941–1942)
  • Adolf Teder (1942–1945)
  • Aliis Haljand (1945–1956)
  • Edgar Raidmaa (1956–1960)
  • Helvi Niinemets (1960–1963)
  • Endel Tingas (1963–1988)
  • Viktor Juhanson (1988–2011)
  • Regina Multram (2011–2012)
  • Kädly Künnap (2012–2017)
  • Heimar Tihane (direktori kohusetäitja) (2017–2018)
  • Veikko Kõrv (2018– )

Projektid

Turba Kool kuulub tervist edendavate koolide hulka, mille eesmärgiks on luua sotsiaalselt, vaimselt ja füüsiliselt turvalist koolikeskkonda.

ProgeTiigri programmi toetusel antakse koolis robootika- ja programmeerimisõpet ning seda alates lasteaiast.

Turba Kool liitus alates 2013/2014. õppeaastast ka Kiusamisvaba Kooli (KiVa) programmiga, mille eesmärgiks on luua õpilastele tegevusi kiusamise ennetamiseks ja märkamiseks ning märgatud juhtumite lahendamiseks. KiVa tunnid toimuvad Turba Koolis kaks korda kuus ning on mõeldud 1.–6. klassis õppivatele noortele.

Kool on alates 2015. aastast osaline ka 5.–9. klassi õpilastele mõeldud TORE programmis, mis keskendub suhtlusoskuste õpetamisele, õpilaste isiklikule arengule ning edukale toimetulekule koolisituatsioonides.

Turba Kooli õpilastel on mitmel korral olnud võimalus YFU vahetusõpilaste organisatsiooni kaudu viibida ühe õppeaasta vältel välismaal.

Alates 2009/2010. õppeaastast on Turba Kooli 6.klassi õpilased osalenud Maanteeameti projektis “Kaitse end ja aita teist” (KEAT), mille eesmärgiks on lastele selgitada ohutu liiklemise põhimõtteid, vee- ja tuleohutust, õpetada esmaabi, orienteerumist ning ellujäämisoskusi metsas viibides.

2014/2015. õppeaastal õnnestus Turba Kooli 7.klassil osaleda ka Hooliva Klassi projektis, mille eesmärgiks oli õpetada noori üksteist märkama, paremini mõistma ning koostööd tegema.

Sümboolika

Turba Kooli logo on kujundanud kooli vilistlane Timo Tamm. Logo kujundamisel lähtus Tamm kolmest põhimõttest: ajatusest, konkreetsusest ja väärikusest. Logol olev sinine värv sisendab usaldust, mida vanemad oma lapsi õpetajate hoole alla ulatades kõige rohkem soovivad. Tähed “t" ja “k" (Turba Kool) on logol kujutatud minimalistlikult, olles loetavad nii väikselt pastapliiatsil kui suurelt T-särgil kasutades. Hüüdlause “Teadmised koduõuelt” võtab kooli olemuse ja positsiooni kogukonnas ilmekalt kokku.

Laul

Turba Kooli koolilaulu on sõnad ja viisi on kirjutanud Regina Sild.

Turba kool

Väike kool on Harjumaal

Mille sarnast eales ma

Ei saa tundma ega teadma

Sest nii südames on ta

Meie väike Turba kool

See on armas koduhoov

Palju teadmist, tarkust, hoolt

Annab meile Turba kool

Ref.:

:,: Meie kool, Turba kool

Targemaks saab iga noor

Meie kool, Turba kool

Armas kodukool :,:

Õpetajat iga päev

Rõõmsalt tervitamas näen

Sõbrad kõik on jälle koos

Nii on tuju jälle hoos

2xRef.:

Õpilasesindus

Turba Kooli õpilasesindusse kuuluvad koolinoored 5.–9. klassini, kes soovivad kaasa lüüa kooli arengus ning maine kujundamises. Turba Kooli õpilasesindusse kuuluvad ka kooli vilistlastest toetajaliikmed, kes on varem Turba Koolis õppides osalenud õpilasesinduse töös ning kooli lõpetanutena avaldanud soovi ka edasipidi koolielu edendamisse oma panus anda. Õpilasesinduse liikmed ühendavad omavahel juhtkonna, lapsevanemad, õpilased ja vilistlased. Tegevus toimub õpilasesinduse põhikirja ja tööplaani alusel.

2019/2020. õppeaastal kuuluvad õpilasesindusse Katre Sõukand – president, Elina-Maris Lilleorg – protokollija, Remy Rasmus Koptelkov, Virgo Lootus, Reigo Rebane, Lisette Väinola ja Marjen Tõniste.

Vilistlastest toetajaliikmed on Virje Laak, Saskia-Sofia Eller, Karl-Kevin Miinpuu, Marleen Taimsaar, Cristin Menind, Roosi-Matilde Tamm, Grete Kraavi, Liisi Laasik, Anastasija Ananjeva, Marta Ruus, Eleri Paimla ja Ethel Noortoots.

Hoolekogu

Turba Kooli hoolekogu põhimõtteks ja ülesandeks on õppijate, õpetajate, juhtkonna, lastevanemate ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel. Hoolekogu teeb koostööd kohaliku omavalitsusega, tehes ettepanekuid kooliga seotud küsimuste edukamaks lahendamiseks. Hoolekokku kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, pedagoogilise nõukogu, lasteaia ja põhikooli vanemate, kooli vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

2019/2020. õppeaastal kuuluvad hoolekokku Birgit Tammjõe-Tulp, Tiina Umbsaar, Heimar Tihane, Illar Västrik, Monika Evartov, Heidi Kuningas, Margarita Randviir, Kadi-Ann Kraut, Margarita Klemm, Hedy Mikk, Monika Sassi, Eveli Kirtsi, Priit Pettai, Zanna Silla, Eliko Kõiv ja Katre Sõukand.

Mälestused

Einar Kraut, Turba Keskkooli 5. lend: “Väike mälufilm 53 aasta tagant – ehk kuidas kõik algas”

“Kui hakati ehitama uut koolimaja, oli see meile, asula kõige viimaste majade poistele suurte seikluste algus. Olime siia korteri saanud varakevadel, nii et sisse kolisime täpselt Stalini surma päeval (5. märtsil 1953). Selsamal suvel algasidki ehitustööd. Et sain aeg-ajalt mõne nädala olla Metskülas vanaisa-vanaema juures, jõudis toonase Turba elu minuni hüppeliste järkudena – omamoodi põnevas, fantaasiale üha ruumi jätvas kadreeringus. Ühtäkki oli meie aknast kiviviske kaugusele tekkinud lage, buldooseriga tasaseks aetud kruusaplats, kus peal mehed tähtsalt loodisid ja sihtisid ning tikkude ja nööridega uue, veel olemata ehitise piirjooni märgistasid. See oli mu viimane suvi enne kooli – iga, kust mäletame palju, üksikasjaliselt ja eredalt. Oli veidi kahju. Nagu ikka siis, kui midagi pöördumatult muutub: ehituse alla minev Tammiku talu õu suurte põlispuude ja tükati veel päris heas korras paistvate hoonetega oli tohutu ilus koht ja pealegi mahajäetud – siin oleks võinud olla maailma kõige põnevam mängumaa!

Kuid ega polnud ka vähem põnev vaadata, kuidas ekskavaator vundamendi jaoks kraave kaevas. Ehitusmaterjalide veoks muretseti jõujaamale kallurauto (sel ajal öeldi “isekallutaja”), ja nii sain minagi sel mälestusväärsel suvel teha isa kõrval kaasa tähtsaid retki ehitusplatsilt Viti või Pulganõmme kruusaauku ja tagasi. Olid palavad ilmad: isa kaheksakandiline müts lebas mustal nahkistmel meie kahe vahel (sealt oli lühike tee juba minu pähe!) ja augu kalda all leemendasid labidameeste pruunid seljad higist ning musklid mängisid, kui kruus või liiv valjuhäälsete lõõpjuttude saatel veokasti lendas. Täislastis sõitis auto aeglasemalt, hulga vihasema häälega kui muidu. Kõige uhkem oli aga see, kui isa ehitusplatsil masina täpselt tagurdas, veokasti nurga juures oleva lukustuskangi lahti tõmbas, kasti esipool unnates ja kabiini värisedes tõusma hakkas ning kogu kastis olev kraam siis ühe hooga, valjul kohinal ja krobinal maha jooksis. Selgesti on ka silme ees, kuidas ehitusbrigaadi naised kallakil traatsõelale liiva loopisid, kuidas mehed kandekastidega segu tassisid ja missuguses kiires ja osavas koostöös käisid müüriladujate käed kellu ja kiviga…

Vastne vundament alles kerkima hakkavate müüridega näis seiklusi tõotava labürindina, samuti tundus hoopis ahvatlevam mängida uusehitise hiigelsuurtes liivahunnikutes kui oma maja ehitusest jäänud väikeses liivakuhilas! Paraku oli kodus üsna rangete sõnadega selgeks tehtud, et pärast tööpäeva lõppu platsile minek pole lubatud. See keeld ei saanud jääda rikkumata – muidu poleks kuidagi seletatav, et nii selge ebameeldivustundega on meeles töödejuhataja pikk, kergelt longates lähenev kogu ja pragav hääletoon sinna juurde. Aga see vahelejäämine jäi vist ka ainukeseks – küll oskasime edaspidi olla juba ettevaatlikumad.

Niisiis läksin mina sel sügisel esimest korda kooli. Rahvamaja taga olevas vanas koolimajas möödus kolm toredat aastat. Olin juba neljanda klassi mees, kui uus maja valmis sai ja siin 1956. aasta 1. septembril pidulikult keskkool avati.”

Allan Muuk; Turba Keskkooli 22. lend: “Kool ühe maal kasvanud poisi elus”

“Kooli tähtsusest saadakse alles aru siis, kui ühe või teise haridusasutuse ukse sulgumisest seal õppinud inimese seljataga on möödunud aastaid. Ilmselt ei ole teisiti minugi puhul. Minu mälestustesse on jäänud Turba kool väga positiivsena. Ta oli ainuke kool selles vanuses, seetõttu ei oska teda millegagi võrrelda. Tol ajal, aastatel 1970–1981 liikus peresid väga palju piirkonniti ringi ja kindlasti nendes peredes kasvanud lastel võib olla suurem võrdlusvõimalus.

Tänapäeval kõneldakse väga palju kooli stressist. Ma ei tea, mis see on ja mis moel ta laste peal väljendub. Igapäevane varajane tõusmine? Meie puhul olenemata ilmast viie kilomeetri pikkune, põhiliselt jalgsi läbitav koolitee, lisaks kuuepäevane õppetsükkel. Kõik need faktid küll negatiivseid emotsioone hinge ei jätnud. Väike kool on parem nii õpilastele kui õpetajatele ja ma arvan, et see on õige. Alates algklassidest peale valitses vägagi sõbralik õhkkond, kuid nagu ikka on väänikud õpilased need, kes õpetajate pahameele on ära teeninud. Ma ise arvan, et ma kuulusin nende hulka. Aastate arenedes muutusid huvid. Rõõm koolist jäi. Ma ei mäleta kordagi sellist momenti, kui soovi kooli minna ei olnud. Tegelikult puudusid ka alternatiivid. Kinno ja kaubamajja ei olnud võimalik põgeneda. Kui mõelda sündmustest, mida kooli ajal kogetud sai, siis on raske isegi midagi konkreetset esile tuua. Tegelikult ei kordu ju enam midagi. Ei kordu oktoobrilaste, pioneeri ega komsomoli aastad. See kõik oli teine elu, teine riigikord, teised veendumused. Minu keskkooli aegne Turba kool hakkas võtma juba suuresti neid jooni, mis iseloomulikud ka praeguse koolikultuuri juures. Hakkasid toimuma esimesed koolipeod, kus mängiti muusikat, mis oli keelatud. Siit moraal, et ega vist sellel ajal selle valdkonna eest seisvad õpetajad organites vaibal käima ei pidanud. Selline diskode korraldamise vaimustus tõi ka sellesse piirkonda juba tükikese vaba maailma. Kindlasti olen pettunud selle üle, et selle aegsed õpilased ei osanud haridust teadvustada. Kuigi tagantjärele meenutades õpetajad seda sõnumit endas kandsid. Eks need tegemata jätmised ja poolikult ettevalmistatud õppetükid annavad praegugi tunda. Olen võimaluste piirides püüdnud jälgida koolielu edenemist Turbas ning mul on tunne, et neid põhilisi väärtusi, mida ühiskond ühelt koolilt ootab, suudetakse edasi anda. Nüüdne haridussüsteem annab suuremaid valikuvõimalusi ja võib-olla praegused õpilased enam nii suurt tähelepanu ühele konkreetsele koolile ei pühenda (see on minu arvamus), aga kindlasti on selline väike armas kool väga oluline avaliku arvamuse kujundaja antud piirkonnas ja ma loodan, et ta jääb selleks veel pikaks ajaks.”

Tuntud inimesi vilistlaste seas

  • Toomas Leito, Eesti kirjastaja, ajakirjanik ja ajakirjandusjuht
  • Einar Kraut, endine Eesti Raadio toimetaja
  • Allan Muuk, ajakirjanik
  • Ingvar Bärenklau, endine Eesti Vabariigi presidendi pressiesindaja, Aasta suhtekorraldaja 2010
  • Ants Kiisa, endine tippsportlane, praegune treener
  • Ege Tamm, ajakirjanik
  • Andero Nimmer, muusik ja laulukirjutaja
  • Rene Bürkland, Hiina meditsiini arst
  • Ksenija Balta, kergejõustiklane
  • Roomet Säälik, tõukerattur ja BMX-i trikirattur
  • Aare Baumer, Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht
  • Rauno Nurger, korvpallur

Viited

Tags:

Turba Kool AjaluguTurba Kool DirektoridTurba Kool ProjektidTurba Kool SümboolikaTurba Kool ÕpilasesindusTurba Kool HoolekoguTurba Kool MälestusedTurba Kool Tuntud inimesi vilistlaste seasTurba Kool ViitedTurba KoolHarjumaaSaue vald

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

SpartaHolger RoonemaaKiudained (toit)SõltuvusTulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011Udo KallasEesti kunstnike loendHarilik ebatsuugaAutomarkide loendTanel KiikJohann Voldemar JannsenEesti soodFord (automark)Tõnu ÕnnepaluVaikne nädalMadis TimpsonTartu-Maarja kihelkondEkspressionismKaarel VäljamäeKovalentne sideMaret MaripuuHelena LotmanEduard WiiraltEtanoolPõlvaKamperriisikasAlutaguse rahvusparkMiika PihlakMika KeränenPeeter SüdaVabadussõdaMuusikalAmeerika ÜhendriigidSookailYouTubeJaapanMonika HaukanõmmTiit OjasooEno RaudViikingidEesti iseseisvumineVietnami sõdaKärt KrossEuroopaMitokonderTimo LõhmusKleopatra ITartu ÜlikoolLiina OlmaruRaimo KangroSuurajuSergei ŽirnovHispaaniaKrimmJohannes VedruEesti kaitsevägiMaris JärvaSilvia IlvesHanno PevkurCoop EestiOhmi seadusHarilik murtudsüdaKarula rahvuspark🡆 More