Torm

See artikkel räägib atmosfäärinähtusest; William Shakespeare'i näidendi kohta vaata artiklit Torm (Shakespeare); Ilja Ehrenburgi romaani kohta vaata artiklit Torm (romaan), piirivalvelaeva kohta vaata artiklit PVL-105 Torm; Kim Wennerströmi laulu kohta vaata Torm (laul), Eesti kaitseväe Maaväe iga-aastase kevadise õppuse kohta vaata Kevadtorm

Meteoroloogias nimetatakse tormiks 20,8...24,4 m/s puhuvaid (püsi)tuuli. Beaufort'i skaala järgi on tuule kiirust vähemalt 9 palli.

Tormi-iilide mõjul tekkinud lained suudavad liigutada rändrahne.

Beaufort'i pallide määramise tabelis on eristatud kolme erinevat bofoori.

Tormist tugevam on maru (tuule kiirus 28,5...32,6 m/s) millega kaasnevad suured purustused.

 

• 1621. aasta torm.
• 1749. aasta novembritorm. Tugevad kahjustused kõigil Eestimaa saartel.
• 1810. aasta torm.
• 1890. aasta augusti äikesetorm tekitas 14.–16. augustil (vkj) märkimisväärset purustustööd ja suurt mereveetõusu Lääne– ja Põhja-Eestis.
• 1924. aasta septembritorm. 23. septembril rüüstas torm Põhja-Eesti rannikut. Naissaarel mõõdeti tuule kiiruseks 36 m/s.
• 1967. aasta augustitorm (nn. Sajanditorm) tekitas 6.–7. augustil olulisi kahjustusi Eesti NSV Haapsalu-, Harju- ja Rapla rajoonis. Osaliselt sai kannatada Pärnu rajooni põhjaosa ning Paide rajooni lääneosa.
• 1967. aasta oktoobritorm.
• 1969. aasta novembritorm.
• 1975./1976. aastavahetuse torm, tekitas olulisi purustusi Põhja-Eestis (Narva-Jõesuu, Pirita jne), Pärnu kandis (Valgerand) ja Saaremaal.
• 1983. aasta sügistalve torm.
• 1990. aasta jaanuari-märtsi tormid tekitasid olulisi purustusi Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saartel.
• 1999. aasta novembritorm tekitas 29. novembril olulisi purustusi nii Saaremaal (Mändjalas, Sõrves jne), Pärnu lahes (Valgerannas) kui ka Põhja-Eestis (Dirhamis, Ninamaal, Kakumäel jne).
• 2000. aasta märtsitorm tekitas olulisi purustusi 3. märtsil.
• 2001. aasta novembritorm tekitas 15. novembril rohkesti metsa ja randade kahjustusi.
• 2002. aasta juulitorm tekitas olulisi purustusi 4. juulil.
• 2005. aasta jaanuaritorm (Põhjamerel nimetati tormi Gudruniks, Skandinaavias Erwiniks) tekitas 7.–9. jaanuaril Läänemeres veetaseme tõusu Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades. Suuremad üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ning rannikul, sealhulgas kahes suuremas rannikuäärses linnas – Pärnus ja Haapsalus.
• 2005. aasta novembritorm tekitas olulisi purustusi 14. novembril.
• 2006. aasta oktoobritorm tekitas olulisi purustusi 28. oktoobril.
• 2008. aasta novembritorm.
• 2010. aasta augusti äikesetorm. 8. augustil tabas Eestit tugev äikesetorm, milles sai suurimaid purustusi Lääne-Virumaa.
• 2010. aasta lumetorm Monika põhjustas 10. detsembri öösel ja hommikul lumeuputust peaaegu kogu Eestis.
• 2011. aasta torm Patrick põhjustas 26.–28. detsembril elektrikatkestusi ja metsakahjusid üle Eesti.
• 2012. aasta septembri äikesetorm põhjustas ööl vastu 28. septembrit Tallinnas üleujutusi ning Kiilis metsakahjusid.
• 2013. aasta oktoobritorm. Ööl vastu 29. oktoobrit liikus erakordselt äge tsüklon üle Eesti. Suurbritannias nimetati tormi Saint Judeks (Püha Juudas), Skandinaavias Simoneks. Tugevaimad puhangud ulatusid 33,2 m/s (Vilsandi), 32,6 m/s (Roomassaare) ja 31,3 m/s (Sõrve).
• 2013. aasta 1.–2. detsembri torm. 1. detsembri õhtul ja ööl vastu 2. detsembrit räsis Eestit taas torm. Enim kahjustusi sai Põhja-Eesti. Loksal mõõdeti 1. detsembri hilisõhtul kell 23 tuulepuhanguks 31,8 m/s.
• 2013. aasta 13. detsembri torm. Ööl vastu 13. detsembrit räsis eestit järjekordne orkaani mõõtu sügistorm. Kohalikud ilmavaatlejad registreerisid toona Tallinnas 2013. aasta maksimaalse tuulepuhangu – 35 m/s, Ilmateenistuse andmeil puhus tuul kuni 31 m/s.
• 2014. aasta detsembritorm. 13. detsembri varahommikul räsis Eestit torm nimega Billie. Maksimaalseks tuulekiiruseks oli Sõrves 38,6 m/s. Ligi 20 000 majapidamist jäi elektrita.
• 2015. aasta augusti äikesetorm. 12. augustil liikusid üle Eesti intensiivsed äikesed. Mitmel pool esines hiidrahet (raheterade suurus üle 3 cm).
• 2016. aasta juulitorm. 3. juulil tekkisid Lätis külma frondi eel tugevad äikesed, mis edasi Eestisse liikusid. Paduvihmad ja tugevad tuuleiilid räsisid eelkõige Lõuna- Eestit. Tartus oli üleujutused ja maalihe.

• Lumetorm
• Tuulispask ja Vesipüks