Thor Heyerdahl

See artikkel räägib meresõitjast; tema nime kandnud laeva kohta vaata artiklit Vana Tallinn (laev)

oktoober 1914 Larvik, Norra – 18. aprill 2002 Colla Micheri, Itaalia) oli Norra etnoloog, arheoloog ja seikleja. Ülikoolis oli ta õppinud merebioloogiat ja ka antropoloogiat.

Thor Heyerdahli peetakse tuntuimaks norralaseks. Ajalehe Verdens Gang tellitud avaliku arvamuse küsitlusel tunnistati 1998. aastal 20. sajandi kõige tuntumaks norralaseks T. Heyerdahl. T. Heyerdahli kolmas ja viimane abikaasa Jacqueline Beer Heyerdahl on öelnud, et tal on olnud kogu aeg tunne, nagu ta oleks abielus Norra monumendiga.

Kuulsaks sai Heyerdahl Kon-Tiki ekspeditsiooniga 1947. aastal. Tuntust lisasid papüüruslaevadel ette võetud Ra ekspeditsioon ja Ra II ekspeditsioon ning merereis Pärsia lahel ja Punasel merel papüüruslaeval Tigris.

Thor Heyerdahli isa Thor (1869–1957) oli ettevõtja, kes tootis õlut ja mineraalvett. Thori ema Alison Lyng (1873–1965) oli kohaliku muuseumi juhataja. Zooloogiat, rahvakunsti ja pärismaiseid kultuure õppinud ema suunamisel tekkis Thoril armastus looduse vastu. Selle väljenduseks oli väikese muuseumi rajamine isa õllevabrikus. Thor oli siis seitsmeaastane. Muuseumi eksponaatideks olid roomajad, putukad, teokarbid, liblikad, nahkhiired, lemmingud, siilid. Muuseumi uhkuseks oli rästik.

Thor oli hea joonistaja. Juba kaheksa-aastaselt oli ta joonistanud kauneid pilte Polüneesiast ning otsustanud hakata maadeuurijaks.

Kuigi Thor Heyerdahl armastas loodust ja kõike elusat, tundis ta lapsepõlves hirmu vee ees, sest õnnetusjuhtumi tagajärjel oleks ta äärepealt uppunud. Uppumishirmust vabanes ta alles 22-aastaselt.. Heyerdahl on ise öelnud: "Kui minult oleks 17-aastasena küsitud, kas läheksin parvega merele, oleksin sellist võimalust kindlasti eitanud. Sel ajal kannatasin ma veekartuse all." Ka Kon-Tiki pardal seilates ei osanud Heyerdahl ujuda. Toona parvele asunutest oli muide vaid üks mees varem avameresõiduga kokku puutunud, kogemuste puudumine muutus neile mitmel korral lausa eluohtlikuks, mida kajastab ohtralt ka ajalooline seiklusfilm "Kon-Tiki" (2012).

Thor Heyerdahl õppis 1933–1936 Oslo Ülikoolis zooloogiat ja geograafiat, kuid ülikooli ta ei lõpetanud, mistõttu ei saa teda zooloogiks ega geograafiks pidada. T. Heyerdahl on ise hiljem öelnud, et tema loomaõpingud ei kujunenud selliseks, nagu ta algul soovis. Neile õpetati loomariiki akadeemiliselt – loomade ehitust, süstemaatikat, Mendeli seadusi. Kuid metsloomadest ja nende eluviisist vabas looduses räägiti vähe. Heyerdahl mõtiskles selle üle, kas nende teadmised, kes olid saanud akadeemilist haridust, olid Polüneesia saareelanike teadmistest paremad või lihtsalt teistsugused – saareelanikud hindasid loodust ju sellest seisukohast, mil viisil see inimesele kõige paremini kasu võis tuua.

Samal ajal õppis ta omal käel Polüneesia kultuuri ja ajalugu, kasutades Bjarne Kroepelini eraraamatukogus leiduvaid Polüneesia-alaseid raamatuid ja ajalehti. (Selle raamatukogu ostis hiljem ära Oslo Ülikooli raamatukogu ja see liideti Kon-Tiki Muuseumiga). Pärast õpinguid koostas Thor Heyerdahl Berliinis zooloogiaprofessorite Kristine Bonnevie ja Hjalmar Brochiga konsulteerides projekti, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas leidsid tee Polüneesiasse seal praegu elavad loomad.

• 1937–1938 – Fatu-Hiva
• 1939–1940 – Briti Columbia
• 1947 – Kon-Tiki ekspeditsioon
• 1952–1953 – Galápagose saared
• 1955–1956 – Vaikse ookeani idaosa ja Lihavõttesaar
• 1969 – Ra ekspeditsioon üle Atlandi
• 1970 – Ra II ekspeditsioon
• 1977–1978 – Tigrise ekspeditsioon Mesopotaamiast Djiboutisse
• 1983–1985 – Maldiivid
• 1986–1988 – Lihavõttesaar
• 1988–1993 – Tucume
• 1991–1998 – Tenerife
• 1999–2002 – Aasov
• 2002 – Samoa ja Lääne-Polüneesia

Ekspeditsioon toimus aastatel 1937–1938 ja oli Heyerdahli esimene ekspeditsioon. Ekspeditsioon oli organiseeritud koostöös Oslo Ülikooli zooloogia teaduskonnaga. Uurimisprojekti koostasid Heyerdahli zooloogiaprofessorid Kristine Bonneie ja Hjalmar Broch, kes kaitsesid ka projekti vajalikkust. Projekt nägi ette ekspeditsiooni mõnele Vaikse ookeani saarestikule ja uurimist, kuidas algselt tühjad saared asustati loomariigi poolt.

Ekspeditsioonil oli veel teine eesmärk, kuid see oli seotud Heyerdahli ammuse unistusega – elada täiesti looduslikkus keskkonnas, ilma tollaste tsivilisatsiooni saavutusteta – isegi tuld kavatses Thor teha esivanemate kombel, puupulgaga hõõrudes.

Põhjaliku valimise järel langes Thori ja tema abikaasa Livi valik Fatu-Hivale.

Seiklejad elasid täiesti eraldatuna tsiviliseeritud maailmast, millest ka ekspeditsiooni teine nimi – "Tagasi loodusesse". Kuid ilma kaasaegse tsivilisatsiooni abita ekspeditsiooni liikmed hakkama ei saanud – mõlemad haigestusid troopilisse haavandtõppe (ulcus tropicum) ja pidid abisaamiseks minema naabersaarele Hiva Oale, kus nad ravisid oma haavu mitme kuu vältel, enne kui Fatu-Hivale tagasi pöördusid. Hiva Oal viibides omandas Thor Paul Gauguini nikerdatud püssikaba.

Elades Fatu-Hiva saarel, kogusid ekspeditsiooni liikmed zooloogilise kollektsiooni, et seda uurides saaksid teadlased teha järeldusi fauna levikust Polüneesias.

Fatu-Hival elades hakkas Heyerdahl kahtlema tollal levinud arvamuses, nagu oleks inimesed saabunud Polüneesiasse Aasiast.

Naastes Fatu-Hiva ekspeditsioonilt, katkestas Heyerdahl õpingud Oslo Ülikoolis ning loobus ka zooloogia- ja botaanika õpingutest. Teda hakkas üha enam huvitama küsimus, mil moel suutsid omaaegsed meresõitjad avatud veesõidukitel ületada ookeani. 1939. aastal sõitis ta Briti Columbiasse, et selle pealinna Victoria muuseumis hakata probleemi põhjalikumalt uurima. Heyerdahl tegeles Victorias teoreetiliste uuringutega kuni 1940. aastani.

Uuringute käigus püstitas Heyerdahl hüpoteesi, et inimesed jõudsid Polüneesiasse Lõuna-Ameerikast balsapuust (Ochroma pyramidale) parvedel. Oma hüpoteesi esitlemisel leidis Heyerdahl tugevat vastuseisu teadlastelt, kes olid veendunud, et Polüneesia asustamine lähtus Aasiast.

Eesmärk

Teadlased olid juba üle sajandi vaielnud selle üle, kas Polüneesia päriselanikud võivad pärineda Lõuna-Ameerikast. Arutelu keerles küsimuse ümber, kas Vaikse ookeani ületamine oli tollal võimalik – näiteks balsapuust parve abil. Kaheldi, kas selline parv võis olla piisavalt merekindel, et purjetada tormisel ookeanil 8000 km. Tollased asjatundjad pidasid balsapuud kergesti vettivaks ning arvasid, et see vajab regulaarset kaldal päikese käes kuivatamist. Samuti väideti, et avatud parve madal lagi on avaookeanil ebaturvaline, sest lained võivad ilma parrasteta parvelt inimesed kergesti merre pühkida. Lisaks oldi veendunud, et parv laguneks merel lihtsalt laiali, sest lainete tõttu pidevas liikumises olevad balsapalgid hõõruvad katki parve kinnitusköied. Seega sai Polüneesia asustamine valdava arvamuse kohaselt lähtuda vaid Aasiast.

Üle Vaikse ookeani toimunud rände teooria pooldajana soovis Thor Heyerdahl selle ekspeditsiooniga tõestada, et balsapuust parvega on 8000 km läbimine Lõuna-Ameerikast Polüneesiani võimalik.

Ekspeditsioon

 

Ekspeditsiooni liikmed norralased Thor Heyerdahl, Herman Watzinger, Knut Haugland, Torstein Raaby ja Erik Hesselberg ning rootslane Bengt Danielsson ehitasid koostöös Peruu võimudega Callao sõjasadamas balsaparve. Jäljendati parvesid, mida Peruu ja Ecuadori indiaanlased kasutasid seilamiseks ajal, mil esimesed eurooplased sinna saabusid. Selliseid suuri parvi, mille kogukaal oli kuni 35 tonni, on üksikasjalikult kirjeldanud hispaanlased, kes saabusid Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani poolsele kaldale 1526. aastal. Väljakaevamistel Peruu ja Põhja-Tšiili rannikukõrbe haudades ja koobastes on leitud palju selliste parvede väikeseid, hoolikalt viimistletud mudeleid. Osa leitud mudeleid on dateeritud esimestesse sajanditesse pärast Kristust.

Ekspeditsiooni parv oli keskmise suurusega: see koosnes üheksast kuni 60-sentimeetrise läbimõõduga 10–15 m pikkusest balsapalgist. Pikemad palgid paiknesid parve keskel, moodustades laineid lõikava nina. Parvepealne kaeti bambusevartest mattidega. Bambusest valmistati ka peavarju andev hütt. Kahejalgne mast taageldati nelinurkse purjega.

Parv ristiti müütilise päikesekuninga nime järgi Kon-Tikiks.

28. aprillil 1947 lahkus parv Callao sõjasadamast, et Humboldti hoovuse toel läänesuunas otse Polüneesiasse seilata. 101 päeva hiljem randus parv 8000 km kauguse Raroia atolli Tahuna Maru laiul. (60 aastat hiljem püstitati selle sündmuse mälestuseks laiule väike mälestuskivi.) Kuigi palgid olid veest läbiimbumise tõttu nii raskeks muutunud, et retke viimastel päevadel oli parvelagi veepinnaga peaaegu ühel tasemel, ei täheldatud ka retke lõpul, et parv oleks lagunema hakanud.

Järeldus

Indiaanlaste valmistatud balsapuust parv osutus avamerekindlaks ja oli tuule toel võimeline läbima pikki vahemaid. Parvel viibinud inimesed ei kannatanud ei nälga ega janu. Toitu pakkus küllaldaselt ookean ja joogivett tuli regulaarselt taevast vihma näol. Parv oli tormikindel, sest tohutud veehulgad, mis lainete näol parvele paiskusid, valgusid hetkega läbi parvepalkide ookeani tagasi. Palkide üksteise vastu hõõrdumine kinnitusköisi läbi ei kulutanud, sest need sööbisid palkidesse sisse, olles niimoodi edasise hõõrdumise eest kaitstud. Samas ei lõikunud köied palkidesse nii sügavalt, et oleksid palkidest läbi lõiganud. Ka ei vettinud palgid nii ruttu, et parv oleks juba retke esimestel päevadel uppunud. Ekspeditsiooni liikmete arvates oli selle põhjuseks toorestes palkides olev taimemahl, mis ei lasknud mereveel palke läbi immutada.

Kuigi ekspeditsiooniga ei tõestatud polüneeslaste Lõuna-Ameerika päritolu, suudeti näidata, et rännak Lõuna-Ameerikast Polüneesiasse oli võimalik.

Kon-Tiki ekspeditsioon sai kiiresti maailmakuulsaks. Ekspeditsioonist kirjutatud raamat on tõlgitud peaaegu 70 keelde. Ekspeditsioonist tehtud dokumentaalfilm (77 min; 1950) sai 1952. aastal Oscari (parim dokumentaalfilm). Oskari nominent oli ka 2012. aastal valminud täispikk mängufilm Kon-Tiki.

1952. aastal korraldas Heyerdahl ekspeditsiooni Galápagose saartele, mis oli esimene arheoloogiline ekspeditsioon nendele saartele. Ekspeditsioonist võtsid lisaks Heyerdahlile osa kaks professionaalset arheoloogi – E. K. Reed (Ameerika Ühendriigid) ja Arne Skjølsvold (Norra). Ekspeditsiooni rahastati Kon-Tiki ekspeditsiooni kirjeldanud raamatu ja filmi müügituludest. Ekspeditsioon kestis kuni 1953. aastani.

Ekspeditsioon leidis, et saari on külastatud mitmetel kordadel Kolumbuse-eelse Lõuna Ameerikast. Samuti jõudis ekspeditsioon järeldusele, et püsiasustust Galapagose saartel ei saa tekkida, kuna joogivesi on seal saadaval ainult vihmaperioodil.

Ekspeditsioon toimus aastatel 1955–1956. Ekspeditsiooni patroon oli kuningas Olav V ja rahastaja Heyerdahl ise. Ekspeditsioonist võtsid osa arheoloogid Arne Skjølsvold (Norra), Edwin Ferdon, William Mulloy, Carlyle Smith (USA) ja Gonzalo Figueroa (Tšiili). Ekspeditsioon oli esimene arheoloogiline ekspeditsioon Lihavõttesaarel. Seiklused ja teooriad võttis kokku Heyerdahli raamat "Aku-aku".

Ekspeditsiooni liikmete arvates oli Lihavõttesaar lähim elukõlbulik saar algsetele mereränduritele Lõuna-Ameerikast. Lähim sellepärast, et Galapagosel ei olnud aasta läbi saadaval joogivett.

Ekspeditsioon avastas saarel skulptuure, mis olid väga sarnased nendega, mis olid iseloomulikud inkade-eelsele perioodile Lõuna-Ameerikas. Heyerdahl avaldas arvamust, et saare varasemad asukad olid Hanau eeped ehk "pikk-kõrvad" Lõuna-Ameerikast. "Pikk-kõrvu" kujutavaid skulptuure võib leida üle terve saare.

 

Uurijad on leidnud palju sarnasusi Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika tsivilisatsiooni ja Vahemere-äärse tsivilisatsiooni vahel. Üheks esemeks teiste seas, mis omas sarnasusi, oli papüürusest valmistatud paadid. Sellised sarnasused osutasid mitmete uurijate arvates kontaktidele Vahemere-äärsete maade ja Lõuna-Ameerika vahel. Kuid vastandina difusionistide arvamusele, olid isolatsionistid veendumusel, et sellised kontaktid olid võimatud, kuna puudus transpordivahend, mis oleks suutnud ületada Aafrikat ja Lõuna-Ameerikat eraldavat Atlandi ookeani. Heyerdahl soovis tõestada, et oli olemas transpordivahend, mis suutis ületada Atlandi ookeani. Ja tõestamiseks, analoogselt Kon-Tiki parvega, asus ta ja tema meeskonna liikmed ehitama papüürusest laeva, et sellega siis üle Atlandi ookeani purjetada.

Ra

Heyerdahl kutsus ekspeditsioonis osalema rahvusvahelise meeskonna: Norman Baker (USA), Abdullah Dilbrine (Tšaad), Santiago Geneves (Mehhiko), Carlo Mauri (Itaalia), Juri Senkevitš (NSVL), Georges Sourial (Egiptus).

Ra (hiljem nimetatud ka kui Ra I) ehitasid Tšaadist pärit spetsialistid papüürusest Vana-Egiptuse-aegsete jooniste ja mudelite järgi. Laev nimetati Egiptuse päikesejumala järgi Ra'ks.

Ra-I asus teele Lõuna-Ameerika poole 1969 aasta kevadel. Kuid retkel selgus, et ehitusvigade tõttu ei olnud laev ookeanikindel. Esmalt hakkas laeva ahter vette vajuma ja lõpuks lagunes selle üks parras päris laiali, mistõttu meeskond, seilanud 8 nädala jooksul 5000 km, pidi aluselt lahkuma. Sihtmärgist Barbadosest lahutas neid umbes nädal aega seilamist.

Ra-II

Ra-I-ga juhtunud äpardus ei heidutanud Heyerdahli. Thor kutsus uuesti meeskonna kokku (Norman Baker, Carlo Mauri, Kei Ohara (Jaapan), Yuri Senkevich, Georges Sourial, Santiago Geneves, Mandane Ait Ouhanni (Maroko) ja Lõuna-Ameerika Titicaca järve äärest pärit nelja aimaraa indiaanlase juhendamisel valmis uus papüüruslaev – Ra-II. Aimaraa indiaanlased valiti laeva ehitamist läbi viima sellepärast, et nemad valmistasid veel tänapäevalgi selliseid papüüruslaevu, nii nagu antiikses Egiptuses ja Mesopotaamias.

17. mail 1970 asus Ra-II teele üle Atlandi ookeani ja pärast 57 päeva kestnud merereisi jõudsid rändajad õnnelikult sihtpunkti Barbadosel.

Selle reisiga kinnitas Thor Heyerdahl oma hüpoteesi, et muinasegiptuse meremehed võisid papüüruslaevadel Atlandi ületada. See tõsiasi muutis märgatavalt arusaamu Uue ja Vana Maailma võimalikest kontaktidest ja vastasmõjudest.

Thor Heyerdahl oli kolm korda abielus:

1. abikaasa – Liv Coucheron (Torp) Heyerdahl (1916–1969). Abielu sõlmiti 1936. Abielust sündisid pojad Thor Jr ja Bjørn.
2. abikaasa – Yvonne (Dedekam-Simonsen) Heyerdahl (1924–2006). Abielu sõlmiti 1949 ja lahutati 1969. Abielust sündis kolm tütart: Annette, Marian ja Helene Elisabeth.
3. abikaasa – Jacqueline Beer Heyerdahl (s. 1932); koos oldi 1991–2002, abielu sõlmiti 1995. 1994. aastal oli Heyerdahlil täita kandev jutustajaroll Lillehammeri olümpiamängude ava- ja lõputseremooniatel.

Heyerdahl säilitas töövõime kuni viimaste eluaastateni ja käis veel aasta enne surma ekspeditsioonil Venemaal Aasovis. Ta suri 18. aprillil 2002 87-aastaselt Põhja-Itaalias Colla Micheris ajuvähki. Pärast arstide diagnoosi valmistus ta surema, keeldudes söögist ja ravist. Norra valitsus korraldas talle 26. aprillil 2002 riiklikud matused Oslo katedraalis. Tema tuhaga urn on maetud perekonna koju Colla Micheris.

• "Kon-Tiki ekspeditsioon" (parvel 1947. aastal Peruu rannikult Polüneesia saartele). Norra keelest tõlkinud Henrik Sepamaa, eessõna: Sergei Obrutšev. Sari Maailm ja mõnda, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957; 2. trükk (järelsõna: Gutorm Gjessin), Tänapäev, Tallinn 2004
• "Ra". Norra keelest tõlkinud Elvi Lumet. Sari Maailm ja mõnda, Eesti Raamat, Tallinn 1974; 2. trükk: Tänapäev, Tallinn 2005
• "Fatu-Hiva: tagasi loodusesse". Inglise keelest tõlkinud A. Maran. Sari Maailm ja mõnda, Eesti Raamat, Tallinn 1989
• "Aku-aku: Lihavõttesaare saladus". Inglise keelest tõlkinud Peedu Haaslava. Kupar, Tallinn 1998
• "Aadama jälgedes" (mälestused). Inglise keelest tõlkinud Omar Volmer ja Mall Pöial. Tänapäev, Tallinn 2003
• "Tigris. Alguse otsinguil". Norra keelest tõlkinud Andres Mänd. Tänapäev, Tallinn 2008

Kui autorit ei ole märgitud, siis on publikatsiooni autor ainult Thor Heyerdahl

• 1938 – "Pa Jakt efter paradiset." (Paradiisi otsinguil). Gyldendal.
• 1941 – "Did Polynesian Culture Originate in America?" (Kas Polüneesia kultuur pärineb Ameerikast?). International Science 1 (May) 15–26.
• 1941 – "Turning back time in the South Seas." (Tagasipöördumine ajas Lõunamerel). National Geographic Magazine 79(1):109–136.
• 1947 – "Le Kon-Tiki à Papeete." (Kon-Tiki Papeetesse). Bulletin de la société d'études ocieniennes 7345-355.
• 1948 – "Kon-Tiki Ekspedisjonen" (Kon-Tiki ekspeditsioon). Gyldendal.
• 1950 – "The Voyage of the Raft Kon-Tiki: An Argument for American-Polynesian Diffusion." (Kon-Tiki parve retk: Argument Ameerika-Polüneesia difusiooni poolt). Geographical Journal 11520-41.
• 1950 – "Far-kolumbisk sjafart i Peru: den praktiske mulighet for diffusjon til Polynesien." (Kolumbuse-eelsed mereretked Peruus: Praktilised vahendid difusiooniks Polüneesiasse). Ymer 2108-137.
• 1950 – "Kon-Tiki: Across the Pacific by Raft."(Kon-Tiki: Parvega üle Vaikse ookeani) Rand McNally New York
• 1951–1952 – "Some Problems of Aboriginal Migration in the Pacific." (Mõningad pärismaalaste migratsiooni probleemid Vaiksel ookeanil). Archiv für Völkerkunde 6/7, Beiheft 1.
• 1951 – "Voyaging distance and voyaging time in Pacific migration." (Vahemaad ja ajakulu Vaikse ookeani migratsiooniretkedel). Geographical Journal 117:69–77.
• 1952 – "American Indians in the Pacific: The Theory behind the Kon-Tiki Expedition." (Indiaanlased Vaiksel ookeanil: Teooria Kon-Tiki ekspeditsiooni taga). George Allen and Unwin, London.
• 1953 – "Aboriginal Navigation in Peru." (Peruu pärismaalaste merendus). Proceedings of the 30th International Congress of Americanists (Cambridge, England, 1952), 72–76.
• 1953 – "Objects and Results of the Kon-Tiki Expedition." (Kon-Tiki ekspeditsiooni eesmärgid ja tulemused). Proceedings of the 30th International Congress of Americanists (Cambridge, England, 1952), 76–81.
• 1953 – "Some Basic Problems in Polynesian Anthropology." (Mõningaid põhiprobleeme Polüneesia antropoloogias). Proceedings of the 30th International Congress of Americanists (Cambridge, England, 1952), 81–85.
• 1955 – "The Balsa Raft in Aboriginal Navigation off Peru and Ecuador." (Balsaparv pärismaalaste merereisidel Peruu ja Ecuadori ranniku lähistel). Southwestern Journal of Anthropology 11251-264.
• 1955 – "Preliminary Report on the Discovery of Archaeology in the Galapagos Islands." (Esialgne aruanne arheoloogilistest avastustest Galápagose saartel). Proceedings of the 31st International Congress of Americanists (Sao Paulo, 1954), 2685–697.
• 1956 – Thor Heyerdahl ja Arne Skjolsvold. "Archaeological Evidence of Pre-Spanish Visits to the Galapagos Islands." (Arheoloogilised tõendid inimkülastustest Galápagose saartel enne Hispaania meresõitjaid). Memoirs 12, Society for American Archaeology, Salt Lake City. Supplement to American Antiquity 22, no. 2, part 3.
• 1956 – Thor Heyerdahl, Soren Richter ja H. J. Riiser-Larsen. "Great Norwegian Expeditions." (Suured Norra ekspeditsioonid). Dreyers Forlag Oslo.
• 1957 – "Guara Navigation: Indigenous Sailing off the Andean Coast." (Guara-meresõit: Pärismaalaste purjetamine Andide lähistel). Southwestern Journal of Anthropology 13:34–143.
• 1957 – "Aku-Aku: Paaskeoeyas Hemmelighet. " (Aku-Aku: Lihavõttesaare saladus). Gyldendal.
• 1958 – "Guara Sailing Technique Indigenous to South America." (Lõuna-Ameerika päritoluga guara-purjetamismeetod). Proceedings of the 33rd International Congress of Americanists (San Josi, Costa Rica, 1958), 1333–340.
• 1960 – "Kon-Tiki for Young People" (Kon-Tiki noortele). Rand McNally.
• 1962 – "The objectives of the expedition." (Ekspeditsiooni eesmärgid). Reports of the Norwegian Archaeological Expedition to Easter Island and the East Pacific, vol. 1, Archaeology of Easter Island. Monograph of the School of American Research and the Museum of New Mexico, no. 24, part 1, Allen and Unwin, London.
• 1962 – "An introduction to Easter Island." (Sissejuhatus Lihavõttesaarde). Reports of the Norwegian Archaeological Expedition to Easter Island and the East Pacific, vol. 1, Archaeology of Easter Island. Monograph of the School American Research and the Museum of New Mexico, no. 24, part 1, Allen and Unwin, London.
• 1962 – "Surface artifacts." (Maapealsed artefaktid). Reports of the Norwegian Archaeological Expedition to Easter Island and the East Pacific, vol. 1, Archaeology of Easter Island. Monograph of the School of American Research and the Museum of New Mexico, no. 24, part 1, Allen and Unwin, London.
• 1962 – "General discussion." (Üldine arutelu). Reports of the Norwegian Archaeological Expedition to Easter Island and the East Pacific, vol. 1, Archaeology of Easter Island. Monograph of the School of American Research and the Museum of New Mexico, no. 24, part 1, Allen and Unwin, London.
• 1962 – "Merrill's Reappraisal of Ethnobotanical Evidence for Prehistoric Contact between South America and Polynesia." (Lõuna-Ameerika ja Polüneesia eelajalooliste kontaktide etnobotaaniliste tõendite ümberhindamine Merrilli poolt). Proceedings of the 34th International Congress of Americanists (Vienna, 1960), 789–795.
• 1962 – Thor Heyerdahl ja Edwin N. Ferdon, Jr. (koostajad). "Reports of the Norwegian Archaeological Expedition to Easter Island and the East Pacific". (Aruanded Norra arheoloogiliselt ekspeditsioonilt Lihavõttesaarele ja Vaikse ookeani idapiirkonda). vol. 1 Archaeology of Easter Island. Monograph of the School of American Research and the Museum of New Mexico, no. 24, part 1, Allen and Unwin, London.
• 1963 – "Prehistoric Voyages as Agencies for Melanesian and South American Plant and Animal Dispersal to Polynesia." (Eelajaloolised mereretked kui vahend Melaneesia ja Lõuna-Ameerika taimede ja loomade levikuks Polüneesiasse). Plants and the Migrations of Pacific Peoples, A Symposium Held at the Tenth Pacific Sciences Congress.(Honolulu, 1961), koostaja Jacques Barrau (Bernice P. Bishop Museum Press Honolulu), 23–35.
• 1963 – "Feasible Ocean Routes to and from the Americas in Pre-Columbian Times." (Võimalikud mereteed Ameerikast ja Ameerikasse Kolumbuse-eelsel ajal). American Antiquity 28482-488.
• 1963 – "Archaeology in the Galapagos Islands." (Arheoloogia Galápagose saartel). Galapagos Islands A Unique Area for Scientific Investigations; A Symposium Presented at the Tenth Pacific Science Congress (Honolulu, 1961), Occasional Papers of the California Academy of Sciences (San Francisco), 4445-51.
• 1963 – "Vanished Civilizations". (Hääbunud tsivilisatsioonid). Thames & Hudson.
• 1964 – "Plant Evidence for Contacts with America before Columbus." (Taimsed tõendid kontaktide kohta Ameerikaga enne Kolumbust). Antiquity 38/150120-133.
• 1964 – "Feasible Ocean Routes to and from the Americas in Pre-Columbian Times." (Võimalikud mereteed Ameerikast või Ameerikasse Kolumbuse-eelsel ajal). Proceedings of the 35th International Congress of Americanists (Mexico, 1962), 1133–142.
• 1965 – "The Concept of Rongo-Rongo among the Historic Population of Easter Island." (Rongo-Rongo kontseptsioon Lihavõttesaare ajaloolise elanikkonna seas). Reports of the Norwegian Archaeological Expedition to Easter Island and the East Pacific, vol.2 Miscellaneous Papers, edited by Thor Heyerdahl and Edwin N. Ferdon, Jr., pages 368–383, Monograph of the School of American Research and the Kon-Tiki Museum, no. 24, part 2.
• 1965 – "The Statues of the Oipona me'ae, with a Comparative Analysis of Possibly Related Stone Monuments." (Oipona Me'Ae skulptuurid, võrdlev analüüs teiste võimalike seotud kivikujudega). Reports of the Norwegian Archaeological Expedition to Easter Island and the East Pacific, vol. 2 Miscellaneous Papers, edited by Thor Heyerdahl and Edwin N. Ferdon, Jr., pages 123–151, Monograph of the School of American Research and the Kon-Tiki Museum, no. 24, part 2.
• 1965 – "Notes on the Pre-European Coconut Groves on Cocos Island." (Ülestähendusi kookossalude kohta Kookossaarel enne eurooplaste saabumist). Reports of the Norwegian Archaeological Expedition to Easter Island and the East Pacific, vol.2, Miscellaneous Papers, edited by Thor Heyerdahl and Edwin N. Ferdon, Jr., pages 461–467, Monograph of the School of American Research and the Kon-Tiki Museum, no. 24, part 2, n.p.
• 1965 – Thor Heyerdahl ja Edwin N. Ferdon, Jr., (koostajad). Reports of the Norwegian Archaeological Expedition to Easter Island and the East Pacific, vol. 2 Miscellaneous Papers. Monograph of the School of American Research and the Kon-Tiki Museum, no. 24, part 2
• 1966 – "Discussions of Transoceanic Contact: Isolationism, Diffusionism, or a Middle Course?" (Arutlused ookeanitaguste kontaktide üle: Isolatsionism, difusionism või kesktee.) Anthropos 61689-707.
• 1966 – "The Inca Inspiration behind the Spanish Discoveries of Polynesia and Melanesia." (Inkade inspireeriv mõju Polüneesia ja Melaneesia avastamisele hispaanlaste poolt). Proceedings of the 36th International Congress of Americanists (Barcelona and Seville, 1964), 193–104
• 1966 – "Indianer und Alt-Asiaten im Pazifik: Das Abenteuer einer Theorie." (Indiaanlased ja muistsed aasialased Vaiksel ookeanil: Ühe teooria seiklus). Wollzeilen, Vienna.
• 1968 – "Sea Routes to Polynesia." (Mereteed Polüneesiasse). Rand McNally, Chicago.
• 1968 – "An Introduction to Discussions of Transoceanic Contacts: Isolationism, Diffusionism, or a Middle Course?" (Sissejuhatus arutlustesse ookeanitaguste kontaktide üle: Isolatsionism, difusionism või kesktee.)Proceedings of the 37th International Congress of Americanists (Mar del Plata, Argentina,(1966), 467–88.
• 1968 – "The Prehistoric Culture of Easter Island." (Lihavõttesaare eelajalooline kultuur). Prehistoric Culture in Oceania A Symposium, edited by I. Yawata and Y. H. Sinoto, Eleventh Pacific Science Congress, Tokyo, 1967 (Bishop Museum Press Honolulu), 133- 140.
• 1970 – "Ra." Gyldenda.
• 1971 – "Voyage of Ra II." (Ra II retk). National Geographic 139/144-71.
• 1971 – "Ra II erreicht das Ziel mit einem Papyrus boot von Afrika nach Amerika." (Ra II jõudis papüüruslaeval oma eesmärgini reisil Aafrikast Ameerikasse). Westermann Monatshefte 244-53.
• 1971 – "The Bearded God Speaks." (Habemes jumalad räägivad). The Quest for America., edited by Geoffrey Ashe (Praeger New York), 199–238.
• 1971 – "Isolationist or Diffusionist?" (Isolatsionism või difusionism). The Quest for America., edited by Geoffrey Ashe (Praeger New York), 115–154.
• 1972 – "Epilogue." (Epiloog). Viking America; the Norse Crossings and Their Legacy., by James Enterline (Doubleday Garden City, New York), 165–182
• 1974 – "Fatu Hiva." Doubleday, New York.
• 1975 – "The Art of Easter Island." (Lihavõttesaare kunst). Doubleday Garden City, New York.
• 1976 – "Review of Das Achte Land.", by Thomas S. Barthel (Thomas S. Bartheli raamatu "Kaheksas kontinent" arvustus) Journal of the Polynesian Society 85399-405
• 1976 – "Primitive Navigation." (Algeline navigatsioon). Mankind's Future in the Pacific, 13th Pacific Science Congress, 1975, edited by Robert Scogel and William S. Hoar (University of British Columbia Press Vancouver), 172–196
• 1978 – "Early Man and the Ocean: The Beginnings of Navigation and Seaborne Civilizations." (Varajane inimene ja ookean: Navigatsiooni ja meretsivilisatsioonide tärkamine). Allen and Unwin, London.
• 1979 – "The heterogeneity of small sculptures on Easter Island before 1886". (Väikeste skulptuuride mitmekesisus Lihavõttesaarel enne 1886. aastat). Asian Perspectives 22(1):9–31.
• 1981 – "The Tigris Expedition." (Tigrise ekspeditsioon). Doubleday, New York.
• 1981 – "With Stars and Waves in the Pacific." (Tähtede ja lainetega Vaiksel ookeanil). Archaeoastronomy 432-38.
• 1986 – "The Maldive Mystery." (Maldiivide mõistatus). Allen and Unwin, London.
• 1989 – "Easter Island The Mystery Solved." (Lihavõttesaare mõistatus lahendatud). Random House New York
• 1995 – Thor Heyerdahl, Daniel H. Sandweiss and Alfredo Narvaez. "Pyramids of Tucume: The Quest for Peru's Forgotten City." (Tucume püramiidid: Peruu unustatud linna otsingul). Thames and Hudson New York.
• 1996 – "La navegación marítima en el antiguo Perú." (Merereisid varajases Peruus). Instituto de Estudios Histórico-Marítimos de Perú, Lima.
• 1996 – "Green was the Earth on the seventh day." (Roheline oli Maa seitsmendal päeval). Random House, New York.
• 1996 – "Hablan los vencidos." (Las vallutatud räägivad). Angulo Basombrío, Lima.
• 1996 – Thor Heyerdahl, Daniel H. Sandweiss, Alfredo Narvaez, Luis Millones. "Tucume." Banco de Credito, Lima.
• 1997 – "A reappraisal of Alfred Metraux's search for extra-island parallels to Easter Island." (Alfred Metraux' uuringute, eesmärgiga leida paralleele Lihavõttesaarele väljaspool saart, ümberhindamine). Rapa Nui Journal 11(1):12–23.
• 1998 – "I Adams fotspor." (Aadama jälgedes). J.M. Stenersens, Oslo.
• 2000 – Thor Heyerdahl, Per Lillieström. "Ingen Grenser." (Ilma piirideta). J.M. Stenersens, Oslo.
• 2001 – Thor Heyerdahl, Per Lillieström. "Jakten på Odin." (Jaht Odinile). J.M. Stenersens, Oslo.

• Kon-Tiki (1950)
• Galapagos (1955)
• Aku-Aku (1960)
• The Ra Expeditions (1971)

• 1950 – Retziuse medal, Rootsi Kuninglik Antropoloogia ja Geograafia Ühing
• 1951 – Mungo Parki medal, Šoti Kuninglik Geograafia Ühing
• 1951 – Bonaparte-Wyse kuldmedal, Pariisi Geograafia Ühing
• 1951 – Norra Kuningliku Püha Olavi ordu komandör ja komandör tähega (1970)
• 1952 – Bush Kent Kane kuldmedal, Philadelphia Geograafia Ühing
• 1953 – Norra Geograafia Ühingu auliige
• 1953 – Peruu Geograafia Ühingu auliige
• 1953 – orden "Silmapaistvate teenete eest", Peruu
• 1954 – Brasiilia Geograafia Ühingu auliige
• 1958 – Norra Teaduste Akadeemia valitud liige
• 1960 – New Yorgi Teaduste Akadeemia tegevliige
• 1961 – Oslo Ülikooli audoktor
• 1962 – Vega kuldmedal, Rootsi Kuninglik Antropoloogia ja Geograafia Ühing
• 1962 – Lomonossovi medal, Moskva Riiklik Ülikool
• 1964 – kuldmedal, Kuninglik Geograafia Ühing, London
• 1966 – preemia "Silmapaistvate teenete eest", Vaikse ookeani Luteri Ülikool
• 1968 – orden "Teenete Eest Itaalia Vabariigi Ees"
• 1970 – Ameerika Malta Ordeni kommondor
• 1971 – orden "Teenete eest", Egiptus
• 1971 – kuningliku Alaouite ordeni suurohvitser, Maroko
• 1972 – Kiril i Metodi Preemia, Bulgaaria Geograafia Ühing
• 1972 – Rahvusliku Polütehnilise Instituudi auprofessor, Mehhiko
• 1975 – Päikese ordeni ohvitser, Peruu
• 1978 – rahvusvaheline Pahlavi ökoloogiapreemia, ÜRO
• 1980 – Kuldse Laeka Orden, Holland
• 1980 – NSV Liidu Teaduste Akadeemia audoktor
• 1982 – Bradford Washburn'i Preemia, Teaduse Muuseum, Boston
• 1991 – San-Martini Ülikooli audoktor, Peruu
• 1992 – Havanna Ülikooli audoktor
• 1993 – Kiievi ülikooli audoktor
• 1996 – Presidendi Medal, Vaikse ookeani Luteri Ülikool
• 1999 – Peer Gynti auhind
• ? – Maailma Kodaniku auhind, Civitan International
• ? – Explorers Club medal

• Thor Heyerdahli järgi on nimetatud asteroid 2473 Heyerdahl.
• Parvlaev Vana Tallinn kandis aastail 1993–1994 nime Thor Heyerdahl.
• HNoMS Thor Heyerdahl – laev, mis valmis 11. veebruaril 2009.
• Thor Heyerdahli nime kannab kuunar, mille omandas Tigrise ekspeditsiooni liige Detlef Soitzek.
• Thor Heyerdahli nimeline keskkool Larvikis.
• Thor Heyerdahli instituut Larvikis.