Thomas Jefferson (13.
See artikkel räägib USA riigimehest; jooksja kohta vaata artiklit Thomas Jefferson (jooksja) |
aprill 1743 Virginia – 4. juuli 1826 Charlottesville, Virginia) oli kolmas USA president (1801–1809) ning esimene USA riigisekretär, polühistor.
Thomas Jefferson | |
---|---|
Ameerika Ühendriikide 3. president | |
Ametiaeg 4. märts 1801 – 4. märts 1809 | |
Eelnev | John Adams |
Järgnev | James Madison |
Ameerika Ühendriikide 2. asepresident | |
Ametiaeg 4. märts 1797 – 4. märts 1801 | |
Eelnev | John Adams |
Järgnev | Aaron Burr |
Ameerika Ühendriikide 1. riigisekretär | |
Ametiaeg 22. märts 1790 – 31. detsember 1793 | |
Eelnev | John Jay (kohusetäitja) |
Järgnev | Edmund Randolph |
Isikuandmed | |
Sündinud | 13. aprill 1743 Shadwell, Virginia |
Surnud | 4. juuli 1826 (83-aastaselt) Charlottesville, Virginia |
Erakond | Demokraatlik Partei |
Autogramm |
Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.
Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik Partei).
3. märtsil 1797 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks. Kokku juhatas Jefferson filosoofiaseltsi tööd 18 aasta vältel (1797–1815).
Thomas Jefferson oli pere kümnest lapsest kolmas. Noor Jefferson oli eeskujulik koolipoiss, õppis muu hulgas kreeka ja ladina keelt. Kuueteistkümneselt läks ta Williamsburgis asunud Williami ja Mary kolledžisse. Kolme aasta pärast lõpetas Jefferson kolledži ja asus õppima õigusteadust kohtunik George Wythe'i käe all. Aastatel 1767–1773 töötas ta Virginia osariigis advokaadina.
1760. aastatel hakkas Jefferson osalema kohalikus patriootlikus liikumises, mis võitles Briti Impeeriumi kehtestatud range poliitikaga Ameerika kolooniate suhtes. 1769 astus Jefferson poliitikasse, osutudes valituks Virginia koloonia assambleesse. 1774 kutsuti Philadelphias kokku Esimene Kontinentaalkongress, mis ei suutnud leida lahendust Ameerika kolooniate probleemidele. 1775 kogunenud Teine Kontinentaalkongress, kuhu kuulus ka Jefferson, otsustas kolooniate iseseisvumise kasuks, mis tähendas lahkulöömist Briti Impeeriumist. Jefferson asus seejärel koostama USA iseseisvusdeklaratsiooni, mis lõi Ameerika Ühendriikidele poliitilise aluse ja kirjeldas, miks kolooniad emamaa hülgavad. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 Ameerika kolooniat iseseisvaks.
Pärast seda astus Jefferson Kontinentaalkongressist tagasi, et naasta Virginia osariiki, kus ta tegeles kohalike seaduste parandamisega, kaotades näiteks esmasünniõiguse ja võttes vastu religioonivabaduse. 1779. aastal valiti ta Virginia osariigi kuberneriks. Oma ametiaja jooksul arendas ta peamiselt kohalikku armeed käsil oleva Ameerika Iseseisvussõja tarbeks.
1785. aastal valiti Jefferson Ameerika Ühendriikide saadikuks Prantsusmaal, kus ta arendas kodumaa kaubandussuhteid Euroopa riikidega. Washingtoni naasis ta Prantsuse revolutsiooni ajal 1789. aastal. Prantsusmaal viibimise ajal kiindus Jefferson prantsuse kultuuri ja inimestesse, suhtudes soojalt ka kohalikku revolutsioonilisse liikumisse.
Tagasi Ameerikasse jõudes sai Jeffersonist USA esimese presidendi George Washingtoni kutsel riigi välisminister. Kuigi ametlikult oli Jefferson USA esidiplomaat, tegeles peamiste välispoliitiliste küsimustega president ise. Nii jäigi Jeffersoni hooleks näiteks postkontorite süsteemi arendamine ning ühtse mündi-, kaalu- ja mõõdusüsteemi loomine. Siiani on USA-s kasutusel tema loodud mündisüsteem: üks dollar koosneb sajast sendist.
Jeffersonil tekkisid vastuolud tollase rahandusministri Alexander Hamiltoniga. Jeffersonile ei meeldinud Hamiltoni idee luua Ameerika Ühendriikide pank, sest see polnud tema arust kooskõlas USA konstitutsiooniga, kujutades ohtu ameeriklaste vabadusele. Lisaks soovis Jefferson abistada Prantsuse Vabariiki sõjas inglaste ja teiste Euroopa monarhiate vastu. Sellele ideele oli aga vastu minister Hamilton. President Washington kuulutaski USA neutraalseks, viidates faktile, et kõik Prantsusmaaga tehtud lepingud olid sõlmitud kukutatud kuningliku valitsusega. Jefferson muutus seepeale veelgi rahulolematumaks ja esitas lõpuks lahkumisavalduse, mis rahuldati 31. detsembril 1793.
Jefferson naasis suurde poliitikasse, et võidelda Briti Impeeriumi meelsete föderalistidega. 1796. aasta presidendivalimistel kaotas ta John Adamsile. Tolleaegse valimissüsteemi kohaselt anti aga teise koha saanud kandidaadile asepresidendi ametikoht. Siiski puudus Jeffersonil sellel positsioonil tõeline sõnaõigus ja föderalistidel õnnestus läbi suruda seadused, mis asepresidendile ei meeldinud: vähendati sõnavabadust(keelati presidendi ja valitsuse kritiseerimine) ning piirati kaubandust Prantsusmaaga.
1800. aastal kandideeris Jefferson uuesti presidendiks, osutudes seekord ka valituks. Kõigepealt vähendas ta USA jalaväe, mereväe ja diplomaatilise korpuse suurust. Tema üheks tähelepanuväärsemaks teoks sel perioodil oli Louisiana piirkonna ostmine Prantsusmaalt, mis kannatas tol ajal sõjaraskustes. Pea kahekordistunud pindalaga riigi uusi territooriumeid saadeti avastama Lewise ja Clarki ekspeditsioon.
1804. aastal valiti Jefferson suure häälteenamusega uuesti presidendiks. Teise ametiaja põhiliseks eesmärgiks oli tagada USA väliskaubanduslik turvalisus. Vahemerel kiusasid Ameerika laevu piraadisalgad, mujal Euroopas takistasid sõjajalal olevad prantslased ja inglased neutraalsetel ameeriklastel oma vaenlasega kauplemist. Kahele Euroopa suurvõimule surve avaldamiseks lõpetas USA ekspordi Euroopasse. Kõige rohkem kaotasid aga ameeriklased ise: USA väliskaubanduse maht langes neli korda. Väsinud Jefferson uueks ametiajaks ei kandideerinud.
Jeffersoni viimaste eluaastate suurimaks saavutuseks oli Virginia Ülikooli ülesehitamine Charlottesville'is. 1818. aastal halvenes mehe tervis ja raskete aegade tõttu põllumajanduses läks Jefferson pankrotti.
3. juulil Jefferson haigestus ning lükkas tagasi kutse Washingtoni Iseseisvusdeklaratsiooni 50. aastapäeva tähistamisele. Thomas Jefferson suri Ameerika Ühendriikide 50. aastapäeval, 4. juulil 1826 kella 12.50 paiku. Mõni tund hiljem suri Massachusettsis tema kauaaegne rivaal John Adams, kelle viimased sõnad (teadmata veel Jeffersoni surmast) olid: "Thomas Jefferson elab."
Jefferson pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist. Paljud tema vaated kattusid Valgustusajastu põhimõtetega, näiteks pidi tema arust demokraatia väljendama rahva tahet, lastes neil ennast selle kaudu teostada. Peale selle pooldas ta hariduse andmist igale inimesele. Sellistest liberaalsetest vaadetest hoolimata arvas ta siiski, et riiki peaks juhtima väike kõrgelt haritud eliit, mille tõttu ei saa teda pidada liberaaldemokraatia esindajaks.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Thomas Jefferson |
Eelnev John Adams | Ameerika Ühendriikide president 1801–1809 | Järgnev James Madison |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Thomas Jefferson, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.