1939 Tali Vald

Vallamaja asus Talli külas.

Vald moodustati senise Talli valla maa-alast; senise Pati valla Raba küla talude nr. I–XI maa-aladest; senise Jäärja valla Veelikse piirkonnast; senise Kilingi valla Rae küla piirkonnast kuni taludeni nr. A-198, A-199, 17-c, A-201 ja A-203, Lodja metskonna Lodja metsandiku kvartaalideni nr. 70, 71, 79, 80, 83–100 ja Laiksaare metskonna Laiksaare metsandiku kvartaalideni nr. 92 ja 94, kõik kaasa arvatud.

1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Jaan Kivilaan.

1948. aasta külavolinikud

• Kikepera külanõukogus – Johanna Toots ja Vassili Semenjov;
• Saarde valla külanõukogus – Karl Alahorn, Hilda Talts, Vilma Miklai, Lehte Rohelpuu ja Andrei Jõgi;
• Ristikülas – Ella Pärn, Linda Rajande, Jaan Jõõts, Arno Reiland, Johan Vaher;
• Kanakülas – Elmar Rebane;
• Jäärja – külanõukogus Liidia Kutsar ja Erna Karu.

Tali vallas tegutsenud kolhoose ja artelle

• Viktor Kingissepa nimeline kolhoos – esimees S. Dobrovolski
• Jaan Tombi nimeline kolhoos – esimees Karl Mägi
• Linda-nimeline kolhoos – esimees Peeter Meister (oli 12 peret, 32 lehma, 25 hobust, 131 ha maad)
• Artell "Koit" Marina külas – esimees Endel Mändmaa (15 endist talu, 360 ha maad, sellest 157 ha põldu)
• Kolhoos "Kalev" – esimees J. Kustasson (26 peret, karjakasvatus)
• Kolhoos "Valgus" Külge külas – esimees K. Kallent (18 peret, 309 ha maad)
• Pikksaarel ja Kuttil loodud kolhoos – esimees V. Kurg

Augustis 1945 moodustati Tali vallas Tali külanõukogu keskusega Tali külas ja Veelikse külanõukogu keskusega Veelikse külas.

1950. aastal Tali vald likvideeriti ja selle alad arvati Kilingi-Nõmme rajooni koosseisu.