Taigatihane

Taigatihane on Eestis eksikülaline.

Taigatihane
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Tihaslased Paridae
Perekond	Tihane Parus
Liik	Taigatihane
Binaarne nimetus
Parus cinctus (Boddaert, 1783)
Sünonüümid
Poecile cinctus

Taigatihane on levinud hajusa kuni suhteliselt tavalise haudelinnuna Euraasia põhjaosas Skandinaavia kesk- ja põhjaosast läbi Siberi kuni Alaskani ja Kanada loodeosani. Ta on tihastest ainus liik, kes on levinud nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Taigatihane on paigalind. Eestisse on ta sattunud üksikutel kordadel, esmakordselt kohati teda Kablis 1977. oktoobris .

Taigatihane on põhjala karmide oludega kohastunud koheva sulestikuga, suure pea ja pika sabaga tihane. Üldpikkus 13,5–14 cm. Tal on tumepruun lagipea, laialt mustjaspruun kurgualune ja kaneelpruun selg. Põsed ja alapool valged, tiivasuled mustjad heledate servadega, kehakülgedel on pruunikas varjund. Häälitsused on mitmekesised, paljud neist sarnanevad põhjatihase omadega. Laul on kähedavõitu "tsip tsjiep tsjiep" või lühike jada, nt "ptirie-lii, ptirie-lüü, ...".

Taigatihane asustab vanu kuuse-, männi- ja lehisemetsi ja tundrakaasikuid, sageli jõgede kaldametsi. Majandatavates metsades eelistab ta tihedaid okaspuistuid vanade puudega, mille tüvesid katab kõdu.

Taigatihase toiduks on putukad, teod, ämblikud ja seemned. Talvel külastab prügikohti ja lindude toidulaudu. Ta kogub aastaringselt rohkesti toiduvarusid.

Taigatihase pesitsusperiood on mais-juunis. Emaslind ehitab pesa puuõõnde maast kuni viie meetri kõrgusele. Pesitseb ka pesakastides. Pesa koosneb samblast ja rohust ning on tihedalt vooderdatud karvade ja jõhvidega. Kurnas on 4–11, tavaliselt 6–10 muna. Taigatihane pesitseb korra aastas. Vanalinnud on väga paiksed, nad püsivad oma territooriumil aastaringselt. Taigatihane talub edukalt Siberi –60 °C pakast.