Tõnu Aare: Eesti muusik

juuli">25. juuli 1953 Tallinn – 21. juuli 2021 Helsingi) oli eesti levimuusik ja multiinstrumentalist. Ta oli ansambli Apelsin asutaja ja juht.

Muusikuna oli Aare põhiliselt iseõppija, aastatel 1975–1976 õppis Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis kontrabassi (õpetaja Tauno Õun) ning võttis Igor Klimenkovi juures kitarritunde.

Ansamblit hakkas tegema Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi klubis, kus tema mängis basskitarri, Andres Põldroo kitarri ja Boris Melnik trumme. Seejärel mängis ta kitarri ansamblis Ornament (pärast Andres Põldroo lahkumist), kaaslasteks Gunnar Graps (trummid) ja Ilmar Soots (bass). Lühemat aega mängis ka ansamblis Baltika.

Aare on mänginud Pirita, Rae ja Viru restoranis. Rae restorani ansamblis mängis Aare koos Jaan Arderi ja Ants Nuudiga, trummidel oli Paap Kõlar. Selles koosluses hakkas uus ansambel välja kujunema ning nimeks valiti Apelsin, suund oli humoristlikule stiilile. Siis liitus Harry Kõrvits ning ansambli esimene teleesinemine oli mais aastal 1974. 1975. aastal naasis Aare teenistusest okupatsiooniarmees ja samal aastal tulid ansamblisse ka Gunnar Kriik, Mati Nuude ja Ivo Linna. Apelsini liidriks kujunes Aare. Proovid toimusid Tõnu juures kodus.

Nõukogude Liidus tagas Apelsinile esmase suure populaarsuse lugu "Me armastame ooperit", millega pääseti Jaak Joala soovitusel esinema Kesktelevisiooni vana-aastaõhtu saatesse "Kutsuv tuluke". Aastatel 1974–1987 anti Nõukogude Liidus täismajadele sadu kontserte, esineti ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis, Tšehhoslovakkias ja Soomes.

Tõnu Aare on teinud koostööd ansamblitega Kukerpillid ja Collage ning ühisprojekte Marju Kuudi, Jaak Joala, Juice Leskineni, Mika Sundqvisti ja Mikko Alataloga. Pärast abiellumist asus 1988. aastal elama Soome, kus tegutses ühemeheansamblina, lauldes ja mängides samal ajal kitarri, suupilli ja löökpille. Soome-perioodil asutas ansamblid Los Apelsinos (koos Jaan Arderi ja Ants Nuudiga) ning Los Huevos (Soome pillimeestega).

Ivo Linna: "See töövõime oli tal täiesti hoomamatult suur. Imetlusväärne on see, et ta suutis Apelsini läbi kõikide aegade, karide, tuulte ja tormide siiamaani välja vedada, sest paraku see ansambel ei ole õnnelik. Väga mitmed selle ansambli liikmetest on lahkunud manalateele. Aga Aarekas nagu lipulaev ikka toimetas ja ei loobunud. Visa vend."

Aare muusika on humoorika alatooniga ja sisaldab mitme muusikastiili elemente (bluus, rokk, progerokk, kantri, džäss).

Ta on loonud laule, mis said tuntuks Apelsini esituses: "Aeg ei peatu", "Sügistuuled", "Matkalaul", "Illusioon", "Jaaniöö – imede öö", "Laululilled", "Tuukrilaul", "Roolivelled" jt ning instrumentaalpalu ("Igatsus").

Aare on kirjutanud muusikat mängufilmile "Keskea rõõmud" (1986), animafilmidele "Kas maakera on ümmargune?" (1977), "Tolmuimeja" (1978) ning "Klaabu, Nipi ja Tige Kala" (1979) ja kuuldemängudele ("Šeherezade", "1001 ööd").

• LP-d: "Apelsin" (1978, 1980, 1988, 1989)
• CD-d: "Kutse tantsule" (1999), "Apelsin" (2003, 2004)
• CD "Tony Aare" (1994)
• kassett "Tõnu Aare & sõbrad" (1996)
• CD "One Man Band" (1996)
• CD Tõnu Aare & Apelsin – "Apelsini boogie" (1999)
• CD Mari Viljala, Tõnu Aare – "Sumuinen yö" (2006)
• CD "Autoportree. Instrumentaal vol. 1" (2015)
• CD Tõnu Aare & Apelsin – "Kuld 1" (2016)

Tema isa oli Johannes Aare. Tema vennad on ajakirjanik ja poliitik Juhan Aare ning ettevõtja Mart Aare. 1981. aastal abiellus Tõnu Aare soomlanna Arja Tuulikkiga, kuid õiguse Soome elama asuda sai ta alles 1988. aastal.

Tõnu Aare on maetud Metsakalmistule, tema hauakivil on sõnad laulust "Laululilled": "Ajab oma rida iga õige mees..."