Suure-Jaani on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |
Suure-Jaani | |
---|---|
Suure-Jaani kirik talvel | |
Pindala | 2,9 km² (2022) |
Elanikke | 1185 (1.01.2023) |
| |
EHAK-i kood | 7839 |
Koordinaadid | , 25° 28′ E |
Suure-Jaani piirneb idas Nuutre ja Kõidama külaga, põhjas Lõhavere külaga, loodes Päraküla külaga, läänes Ängi külaga ning lõunas Epra külaga.
Suure-Jaanist jookseb läbi Ängi oja ja linnas asub Suure-Jaani paisjärv, mis on ühenduses linna piirest välja jääva Nuutre-Kõpu paisjärvega.
Suure-Jaani pindala on 2,23 km² ja seal elas 2019. aasta alguse seisuga 1057 inimest. Suure-Jaani on Viljandimaal elanike arvu poolest neljas linn ja Eestis 43. linn. Sellest on rahvaarvult veel väiksemad ainult Abja-Paluoja, Püssi, Mõisaküla ja Kallaste.
Muistset Valula küla on esmamainitud 1428. aastal. Hiljem sai sellest Suure-Jaani alevik, seejärel alev ning 1. mail 1938 sai Suure-Jaani kolmanda astme linnaks.
22. oktoobrist 2005 kuni 21. oktoobrini 2017 kuulus Suure-Jaani linn Suure-Jaani valda.
Asulas tegutsevad kool, gümnaasium, kultuurimaja, tervisekoda ja raamatukogu ning heliloojate Kappide majamuuseum. Seal asuvad Suure-Jaani kirik ja õigeusu kirik. Rajamisel on tööstuspark.
Suure-Jaani kalmistule on maetud näiteks Artur Kapp, Johann Köler, Aleksander Mälton ja Mart Saar.
Alates 1998. aastast korraldatakse Suure-Jaani muusikafestivali.
1428. aastal on esmamainitud Valula küla, mille kohale tekkinud asulat hakati 17. sajandil nimetama Suure-Jaaniks. Kirikukihelkonna keskaegne nimi oli Walle (Valula kirikuküla järgi), ehkki kirik kandis püha Johannese nime. Eristamaks Johannesele pühitsetud kaht naaberkihelkonda, hakati hiljem läänepoolsemat (suuremat) nimetama Suure- ja idapoolsemat Väike- ehk Kolga-Jaaniks (saksa Gross- und Klein-Sankt-Johannis).
Pärast Suure-Jaani saamist kolmanda astme linnaks 1938. aastal kaaluti linna nime muutmist Leolaks, kuid see jäi linlaste vastuseisu tõttu ära.
Aasta | Rahvaarv | Aasta | Rahvaarv | Aasta | Rahvaarv |
---|---|---|---|---|---|
1922 | 966 | 1992 | 1500 | 2009 | 1110 |
1930 | 1179 | 1995 | 1444 | 2010 | 1100 |
1934 | 1031 | 2000 | 1360 | 2011 | 1090 |
1938 | >1100 | 2001 | 1320 | 2012 | 1051 |
1939 | 1144 | 2002 | 1310 | 2013 | 1042 |
1941 | 1143 | 2003 | 1280 | 2014 | 1036 |
1959 | 1713 | 2004 | 1230 | 2015 | 1062 |
1965 | 1664 | 2005 | 1220 | 2016 | 1059 |
1970 | 1610 | 2006 | 1210 | 2017 | 1072 |
1979 | 1653 | 2007 | 1160 | 2018 | 1064 |
1989 | 1503 | 2008 | 1140 | 2019 | 1057 |
Suure-Jaani paikneb Sakala kõrgustiku põhjajalamil, mis on vahelduva pinnareljeefiga: esineb astanguid, voori, oose, moreenkupleid ja looklevaid jõeorge.
Suure-Jaani ümbruse muldadest domineerivad kahkjad leetunud mullad, nõrgalt leetunud mullad ja gleistunud kahkjalt leetunud mullad. Esineb ka gleistunud deluviaalmulda, gleistunud lammimulda ja leetjat gleimulda.
Suure-Jaani asub Ida-Euroopa platvormi äärealal, mis on tektooniliselt stabiilne ning maavärinaid üldjuhul ei esine.
Suure-Jaani asub Kesk-Eestile iseloomuliku siluri lubjakivi ja Lõuna-Eestile iseloomuliku devoni liivakivi ladestute üleminekualal. Rohkem on aluspõhjas devoni liivakivi.
Linnast voolab läbi Ängi oja, millele on linnas paisutatud Suure-Jaani paisjärv. Vahetult ülesvoolu asuv Nuutre-Kõpu paisjärv asub väljaspool linna.
1993. aasta suvel lõpetati Suure-Jaani paisjärve puhastamine. 2006. aastal sai kalastusklubi Suure-Jaani Säga projekt 290 000-kroonise toetuse Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, millele vald lisas omafinantsinvesteeringuna 51 000 krooni, et puhastada Suure-Jaani paisjärv risust ja vetikatest ning niita selle kallastelt pilliroogu.
Suure-Jaani asulat ümbritsevad valdavalt põllud, mistõttu on looduslik mitmekesisus väiksem. Põldude vahel leiduvad väiksemad metsatukad, kus esineb metsaaluseid niite ja puisniite. Valdavaks metsatüübiks on kuuse- või lehtsegametsad. Linnas asuvat paisjärve ümbritsevatel aladel kasvab ka soo- ja lammitaimi, mis eelistavad niiskemat kasvukeskkonda.
Alates 2005. aastast on Suure-Jaani vallasisene linn, kui kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel liitusid Suure-Jaani linn, Suure-Jaani vald, Olustvere vald ja Vastemõisa vald ning moodustasid Suure-Jaani valla. Aastal 2017 toimunud haldusreformi käigus ühinesid Suure-Jaani vald, Kõo vald, Kõpu vald ja Võhma linn ja moodustasid Põhja-Sakala valla.
Pärast Suure-Jaani alevi saamist kolmanda astme linnaks 1938. aastal täitsid Suure-Jaani linnavanema ametit August Nurk (1938–1940), August Pakassaar (1940–1941) ja August Mutli (1941–1944).
Nõukogude okupatsiooni ajal juhtisid linna täitevkomitee esimehed. Taas oli Suure-Jaanil linnapea aastatel 1990–2005.
Praegu pole Suure-Jaani linnal linnapead ega linnavanemat, sest tal pole omavalitsuslikku staatust ning ta on Põhja-Sakala valla administratiivseks keskuseks.
Aasta | Nimi |
---|---|
1990–1992 | Märt Moll |
1992–1999 | Ülo Köst |
1999–2000 | Mihkel Jürisson |
2000–2001 | Peeter Arro |
2001–2002 | Ülo Köst |
2002–2005 | Rein Valdmaa |
2005 | Ülo Köst |
Suure-Jaani kihelkond hõlmas Suure-Jaani linna, endisi Olustvere, Suure-Jaani ja Vastemõisa valdu ning osi Pärsti ja Vändra vallast. 13.–16. sajandil kuulus Suure-Jaani ala Viljandi komtuurkonda. Aastani 1777 oli Suure-Jaanis Vanamõisas ka Risti kabelina tuntud abikirik. 19. sajandi keskel algas Suure-Jaanis usuvahetusliikumine ning sellega seoses valmis 1847. aastal Peeter-Pauli õigeusu kirik. Talude päriseksostmine algas 1865. aastal. Suure-Jaanist kujunes Kesk-Eesti rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskus.
Praeguse Suure-Jaani linna territooriumi ainsateks ehitisteks olid pikka aega kirik ning selle juurde kuuluvad kirikhärra ja köstri eluhooned. 1891. aastal hakati Taevere mõisale kuulunud Valula karjamõisa maadel välja andma ehituskrunte. Esimene ehitaja oli Põdra-nimeline pagar.
Viljandi–Tallinna raudteeliin viidi alevist mööda, pidurdades Suure-Jaani arengut, sest Lõhavere mõisa omanik ei lubanud seda oma maale ehitada. Siiski asus asulasse elama hooajatöölisi, väikekaupmehi ja käsitöölisi. Ehitati kauplusi ja asutati väiketööstusi.
19. sajandi lõpuks oli alevikuks arenenud endises kirikukülas olemas kõrts, kihelkonnakool, apteek, kolm poodi, viis pagarit, kaks nahaparkalit, kaks riidevärvimistöökoda ja arst. 1903 asutati turg ja 1908 avati lasteaed. 1909. aastal asutati Suure-Jaani laulu- ja mänguseltsi Ilmatar raamatukogu, 1910. aastal avati postkontor, 1911. aastal alustas tööd Suure-Jaani Piimatalituse Ühisus ja 1919. aastal Suure-Jaani Ühispank.
1924. aastal sai Suure-Jaani alevi õigused.
Esimesed alevivolikogu valimised toimusid 1922. aastal, aasta hiljem saadi aleviõigused. 1920. aastatel tööstusettevõtteid Suure-Jaanis polnud, elanikud elatusid peamiselt talutöödest, talvel tehti metsatöid. Sajandi algusaastatel jõudis alevisse elekter, seal oli oma elektrijaam. 1929. aastal pandi tänavatele elektrivalgustus. 1930. aastatel oli linnas 3 veo- ja 6 sõiduautot ning mööbli- ja puidutööstus.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli seltside tegutsemine aktiivne: 1887. aastal alustas ametlikult tegevust haridusselts Ilmatar, 1907. aastal Suure-Jaani Põllumeeste Selts, 1918. aastal Suure-Jaani Naisselts, 1925. aastal Suure-Jaani Spordiselts "Lembit", 1936. aastal Suure-Jaani Meestelaulu Selts.
1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega sai Suure-Jaani kolmanda astme linnaks ja Suure-Jaani sai linnaõiguse.
1938. aastal valmis Suure-Jaani kooli krunt, hoone valmis kaks aastat hiljem. Koolimaja juurde tehti ujuksild ja rajati liigirikas park. Teine maailmasõda ei puudutanud Suure-Jaanit märkimisväärselt.
Aastatel 1950–1959 oli Suure-Jaani samanimelise rajooni keskus.
1965 oli linna territoorium 224 ha, millest ehitiste all oli 34 ja teede all 13 ha. Elumaju oli 371, millest 322 olid eramajad ja 49 kommunaalmajad.
1961. aastal valmis uus keskkoolihoone, 1965 läks käiku kauplus-söökla. Kohaliku tähtsusega oli kaks tööstusettevõtet: silmkoe- ja limonaaditsehh, mõlemad praeguseks likvideeritud. Lisaks tegutses teeninduskombinaadi Leola üks osakond, kus oli õmblustöökoda, juuksur ja lõngavahetuspunkt, ning puidutöökoda. Varem oli Suure-Jaanis piimakombinaadi tsehh, kus toodeti juustu. 1990. aastateks oli alles jäänud piima vastuvõtupunkt.
Alates 1944. aastast oli Suure-Jaanis Viljandi autotööstuse kolonn, kus oli 1995. aastaks tööl olnud 116 autojuhti.
Umbes sajandi keskpaigast alates on vanas kirikumõisa majas tegutsenud lastepäevakodu, mis tegutseb praegu samas kohas lasteaiana Sipsiku nime all.
1990. aastatel hoogustus Suure-Jaanis eraettevõtlus. 1991 avati komisjonikauplus Kelluke (nüüdseks suletud), 1992 pereäri, kus müüdi maiustusi ja toidukaupu, aasta hiljem selle kõrval toidupood.
Suurimad linna läbivad autoteed on Mudiste – Suure-Jaani – Vändra maantee, Viljandi – Suure-Jaani tee, Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani tee, Suure-Jaani – Olustvere tee ja Suure-Jaani – Navesti tee.
Linnas asub bussipeatus, mida läbivad maakonnaliinid. Lähim rongipeatus on 3 km kaugusel asuv Olustvere raudteepeatus.
Läbi Suure-Jaani jookseb Ängi oja, millele on paisutatud Suure-Jaani paisjärv. Paisjärve ääres asub liivarand supluskoha, terrassi ja paadisillaga.
1944. aastal asutati Suure-Jaani haigla. Algul asus see Köleri tänaval ja seal oli 10 voodikohta. Esimene perearst Martin Hendre töötas seal kuni 1960. aastani. 1995. aastaks oli haiglas töötanud 13 peaarsti ja 51 arsti ning seal oli 11 sisehaiguste ja 20 pikaravi voodikohta. Polikliinikus võtsid vastu hambaarst, perearstid, üldarstid, laste- ja närviarst.
Suure-Jaani Tervisekoja tervisekeskuses on kaks perearsti, kaks pereõde, ämmaemand, radioloog, koduõde ja füsioterapeut ning osutatakse hambaraviteenust. Samas hoones asub ka kiirabi.
Hariduselu algas Suure-Jaani piirkonnas 17. sajandil. 1680. aastal mainiti ülemkirikukomisjoni korralduses ümbruskonna talupoegade soovi lapsi kooli tuua. Seega rajati Suure-Jaani köstrikool, kus õppis 1688. aastal 24 õpilast. Köstrikooli näol oli tegemist laulu-, lugemis- ja palvekooliga.
Suure-Jaani kihelkonnakool, mis asutati 1825. aastal, oli 19. sajandi lõpus tuntud koolmeistrite ettevalmistamise asutusi.
Suure-Jaani Gümnaasium alustas tegevust algkoolina 1920. aastal ja oli endise kihelkonnakooli järeltulija. 1940. aastal valmis uus koolihoone, mis on tänapäeval kasutusel algklasside majana. Keskkoolihoone valmis 1961. aastal. 2005. aastal valmis kooli võimla, mis läks maksma üle 1,9 miljoni euro ja mida on nimetatud üheks parimaks maakonnas.
Koolimajas töötab ka Suure-Jaani Kool, millel on omakorda tegutsemiskohad Vastemõisas, Tääksis ja Sürgaveres (Tääksis ja Sürgaveres on ka lasteaiarühmad). Veel asub koolimajas Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool.
Alates 1998. aastast toimub Suure-Jaani muusikafestival iga aasta 16.–23. juunil ning keskendub eesti muusikale, eriti aga nende heliloojate loomingule, kes on pärit Suure-Jaani kandist. Traditsioonina toimuvad festivali raames näitused, konkursid, kohtumised loominguinimestega, erinevad kontserdid ja laulupäevad.
2017. aastal pälvis festivali korraldusmeeskond Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa eksperdigrupi aastapreemia.
Alates 1960. aastast korraldatav Suure-Jaani Järvepidu on linna kõige pikema traditsiooniga üritus. Pidu toimub igal aastal augusti esimesel laupäeval.
Kultuurimaja tegevus on välja kasvanud 19. sajandi lõpu hoogsast ärkamisaegsest seltsitegevusest. Seltside juures tegutsesid laulukoorid, puhkpilliorkester, korraldati kirjandusõhtuid ja rahvapidusid, tehti näitemängu ja asutati raamatukogu. Esimene seltsimaja valmis 1904. aastal. 1940. aastani tegutses majas Suure-Jaani Tuletõrjeselts. Nõukogude korra ajal jätkus kultuurimajas sisuline tegevus, aga kõige aluseks sai kommunistlik ideoloogia ja propagandistlik kihutustöö. 2005. aastal koliti Suure-Jaani paisjärve kaldal asuvasse endisse koolihoonesse – Kondase majja. Hoone renoveeriti aastatel 2012–2015. Majas on kuni 150 inimest mahutav saal.
Suure-Jaani raamatukogu asub alates 2013. aasta sügisest kultuurimaja hoones. See on piirkonna keskne raamatukogu ning selle alla kuuluvad Vastemõisa, Sürgavere, Tääksi, Paala ja Olustvere raamatukogu.
Suure-Jaani Noortekeskus korraldab kogu valla noorsootööd. Suure-Jaani Noortekeskuse vabaajaväljakul on tänavakorvpalliplats, sportliku paintball'i väljak, skate-park, ronila, labürint, 9 minigolfirada ja liiklusväljak.
Kultuurimajas tegutsevad segakoor Ilmatar (loodud 1890) ja puhkpilliorkester (loodud 1871).
Segakoor võttis nime 1887. aastal tegevust alustanud laulu- ja mänguseltsilt Ilmatar. Varem oli Suure-Jaanis tegutsenud 40 lauljaga meeskoor (asutati 1862).
Leole on Põhja-Sakala valla ajaleht, mis ilmub alates 2000. aastast. Seda hakkasid ühiselt välja andma Suure-Jaani linn, Suure-Jaani Vald ja Olustvere vald. Praegu annab lehte välja Põhja-Sakala vald. Leole kajastab volikogu ja valitsuse tegemisi, õnnitletakse sünnipäevalapsi, antakse teada sündidest ja surmadest ning kajastatakse piirkonnas toimuvat. Lehe põhirõhk on kohalike inimeste tegevuse tutvustamisel. Leole ilmub kord kuus ning see tuleb inimestele koju tasuta.
Ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks ja töökohtade loomiseks rajatakse Suure-Jaanisse tööstuspark. Projekt näeb ette, et aastaks 2030 tegutseb seal vähemalt 15 ettevõtet ning on loodud ligi 200 töökohta. Oodatakse, et kolm aastat pärast projekti lõppu oleks kasutusel vähemalt pooled tööstuspargi kruntidest.
Tööstuspark koosneb 16 tootmismaa ja 4 ärimaa krundist ning laiub 16 ha suurusel maa-alal.
Suure-Jaani paisjärve ääres asub rannavolleplats ja linna mänguväljakud Lembitu ja Kondase platsil. Kondase pargis asub 12 treeninguseadmega välijõusaal ja võrkpalliväljak. Suure-Jaanis asub 9 korviga kettagolfi park.
Suure-Jaani koolil on võimla, jõusaal ja maadlussaal. Kooli juures asub staadion ja kunstmuruga multifunktsionaalne palliplats. 2018. aastal valmis staadioni rekonstrueerimise põhiprojekt. Projekti järgi tuleb staadioni kõrvale staadionimaja ning ehitatakse 40x60 meetri suurune kunstmuruplats. Staadioni põhiosa on eeskätt mõeldud kergejõustiklastele ja jalgpalluritele. Töö on jagatud mitmesse etappi, esmajärgus valmib staadionimaja. Staadionimaja nurgakivi pandi 18. oktoobril 2019.
2019. aasta veebruaris avati Põhja-Sakala vallale kuuluv tervisekoda, mis on ehitatud vana tuletõrjetorni külge. Hoones asuvad veekeskus, kohvik ja ruumid arstile-apteegile, kiirabile ja politseile. Keskus annab tööd vähemalt 20 inimesele. Tervisekoja projekteeris arhitektuuribüroo Arhitekt Must arhitekt Alvin Järving, ehitas aktsiaselts Eviko.
Tervisekoja ehitus maksis vallale pea 4,5 miljonit eurot, millest ehituslaen moodustas 2,8 miljonit. Rahandusministeerium toetas ehitust 666 000 euroga.
Tervisekojas asub veekeskus, milles on 25 meetri pikkune bassein, liutoru, mitu väiksemat basseini, mullivann ja kolm sauna. Varem ei olnud Suure-Jaanis ega Põhja-Sakala vallas oma veekeskust.
1997. aasta 1. oktoobril lõpetas Suure-Jaani politseijaoskond ööpäevase valve, mille järel täheldati linnas kuritegevuse kasvu. Statistikaameti andmetel oli kuritegevus tervel Viljandimaal aastatel 1994–1997 langustrendis, siis aga kuni 2000. aastani registreeritud kuritegude arv kasvas. Aastatel 2010–2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vähenes. 2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vallas 51.
Gooti stiilis Johannese kirik ehitati ligikaudu 1330. aastal. Kesk-Eesti kodakirikute hulka kuuluval kirikul on olnud oluline roll Kesk-Eesti kirikute kujunemisel. Kolmelöövilise kirikuhoone kesklööv on külgmistest laiem. Idas liitub pikihoonega nelinurkne koor ja kitsas neljatahuline läänetorn. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid; lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Kapiteelidel on taimemotiivid, vendade Kriisade orelit (1937) katab hilisbarokne oreliprospekt (Johann Andreas Stein, 1804). Sõdades ja tulekahjudes hävisid piilarid ja võlvid, hilisemal ümberehitamisel (1765–1767) pandi kirikule puitlagi. Oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Kirikus on kindral Hans Heinrich von Ferseni urnikujuline mälestusmärk ja varem kirikuaias seisnud rõngasrist (kirjaga "Anne Ratacep"), mis pärineb aastast 1598, olles seega üks Eesti vanimaid. Kirikus toimuvad EELK Suure-Jaani Johannese Koguduse jumalateenistused.
Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse Peetruse Pauluse Suure-Jaani kirik ehk Suure-Jaani õigeusu kirik (rahvasuus ka vene kirik) ehitati aastatel 1906–1908 varasema puitkiriku asemele. Kirik ei ole praegu kasutuses. Osa hoone katusest ja üks rist restaureeriti 2019. aasta alguses. Kirikus on toimunud mõni teenistus ja Suure-Jaani Muusikafestivali kontserte.
Heliloojate Kappide majamuuseum tutvustab muusikute Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapi elu ja loomingut. Muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina ja on tänapäeval kultuurimaja struktuuriüksus.
Lembitu platsil asuv Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas kujutab haavatud Sakala muinasvanemat Lembitut. Kultuurimälestisena kaitse alla võetud samba autor on Amandus Adamson. Mälestusmärk avati 1926. aastal. 1941. aastal see purustati, seejärel taastati, kuid purustati uuesti 1949. aastal. 1990. aastal taastati skulptuur lõplikult. Originaalkuju asub tänapäeval Suure-Jaani Gümnaasiumis.
Suure-Jaanist 2 km kaugusel asub Lõhavere linnamägi ja mälestusmärk Madisepäeva lahingus hukkunutele.
Suure-Jaani lähedal Olustvere ja Mudiste vahel asub Tähetorn Orion. Torn on ehitatud vene-aegsest silotornist ja valmis 2003. aastal.
Suure-Jaani lähistel Navesti ääres asub Energia talu, mis on Eesti suurim ravimtaimi kasvatav ja töötlev ettevõte.
Hüpassaares asub helilooja Mart Saare (1882–1963) majamuuseum. Majamuuseum tehti Mart Saare isakodust pärast tema surma.
Suure-Jaani kõrval Lahmuse järve ääres asub Lahmuse mõis. Mõisa härrastemaja ehitati 1837. aastal hilisklassitsistlike joontega. Mõisa asutas poolakas Alexander Trojanowski, kelle järgi nimetatakse mõisa ka Trojanowski mõisaks. Alates 1926. aastast tegutseb mõisas Lahmuse Kool.
Endine omavalitsuslik Suure-Jaani linn sõlmis sõprussuhted nelja piirkonnaga:
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Suure-Jaani, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.