Subate

Asub ajaloolise Sēlija alal.

Subate
läti Subate
Subate linnavalitsuse hoone
Subate vapp
Pindala	5,3 km² (2023)
Elanikke	515 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 25° 54′ E

Elanikke oli 2007. aastal 1176 ja 2010. aastal 749.

Subate tekkis kaubanduskeskuse ja sõjalise tugipunktina seelide aladele. Algselt allus see Daugavpilsi komtuuridele. Aastal 1570 andis Gotthard Kettler Subate turupaiga (Subbath) Platerite suguvõsa valdusse.

17. sajandil võtsid Platerid vastu katoliku usu. Sellega seoses muudeti ka Subate luteri kirik aastal 1677 katoliku kirikuks. Aastal 1690 sai sellest jesuiitide kirik. Luterlikud linnaelanikud asusid seepeale elama Subate järve idakaldale, Prode mõisa maadele, rajades sinna alevi, mida hakati nimetama Jaunsubateks (tõlkes Uus Subate). Aastal 1682 andis mõisa omanik H. F. Osten-Sacken kaks tuhat taalrit alevisse ladinakooli rajamiseks, kus õpetati lätlastest talunike lapsi. Aastal 1686 püstitati Jaunsubatesse ka luteri kirik.

Vana Subatet oli sel ajal hakatud nimetama Vecsubateks. Aastal 1680 sai see Magdeburgi linnaõigused. Aastal 1720 ehitasid jesuiidid sinna uue puidust palvemaja, mida uuendati aastal 1763. Aastal 1773 lõpetasid jesuiidid asulas oma misjonitegevuse.

Umbkaudu samal ajal asusid asula idaossa elama vanausulised. Aastal 1831 püstitati läänepoolse asula turuväljakule praegune katoliku kiriku hoone. Aastal 1894 liideti Vecsubate ja Jaunsubate ühtseks Subate aleviks, asula sai piiratud linnaõigused. Linn aastast 1917. 2009. aastani kuulus Daugavpilsi rajooni ja seejärel 2021. aastani Ilūkste piirkonda.

•  
  Subate luteri kirik
•  
  Vanausuliste kirik
•  
  Keskväljak
•  
  Suurem Subate järv
•  
  Väiksem Subate järv
•  
  Katoliku kirik