Sigrid Undset (20.
mai 1882 Kalundborg, Taani – 10. juuni 1949 Lillehammer, Norra) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal pälvis Nobeli kirjandusauhinna. Ta on kirjutanud 36 teost, millest kuulsaim on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Undseti loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Sigrid Undset | |
---|---|
Sünniaeg | 20. mai 1882 |
Surmaaeg | 10. juuni 1949 (67-aastaselt) Lillehammeri vald (Norra) |
Amet | romaanikirjanik, tõlkija, kirjanik, stsenarist |
Abikaasa(d) | Anders Castus Svarstad |
Autasud | Nobeli kirjandusauhind |
Sigrid Undset sündis oma ema lapsepõlvekodus Taanis pere kolmest tütrest vanimana. Kui ta oli kaheaastane, kolis pere isa haiguse tõttu Norrasse Kristianiasse (aastast 1925 Oslo). Sigrid Undseti kujunemist mõjutasid suuresti nii isa haigus kui ka isalt saadud laialdased teadmised arheoloogia, Norra saagade ja Skandinaavia rahvalaulude kohta. Ka isa surm 1893. aastal jättis Sigrid Undseti ellu sügava jälje. Pere väikese sissetuleku tõttu polnud tal lootust saada ülikooliharidust. Pärast keskkooli tegi Undset läbi üheaastase sekretärikoolituse ja asus 16-aastaselt sekretärina tööle sakslastele kuuluvasse suurde Kristiania tehasesse. Ta töötas ettevõttes kümme aastat, et teenida raha ema ja kahe noorema õe ülalpidamiseks.
Vabal ajal kirjutas Undset luuletusi, maalis ja luges palju väliskirjandust. Eelkõige vaimustus ta ingliskeelsetest teostest, eriti William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri loomingust ning kuningas Arthuri legendidest. Samuti köitsid Undsetit Skandinaavia autorite Henrik Ibseni, August Strindbergi ja Georg Brandese tööd.
Iseloomult oli Undset häbelik, pigem introvertne inimene, kel oli vähe lähedasi sõpru. Ta oli aga tuntud oma erakordselt terava pilgu poolest, mis otsekui nägi inimestest läbi.
Aastatel 1912–1927 oli Sigrid Undset abielus Anders Castus Svarstadiga. Neil oli kolm last: Anders Castus (1913–1940), Maren Charlotte (1915–1939) ja Hans Benedict (1919–1978).
1924. aastal sai Sigrid Undsetist katoliiklane.
1930. aastatel olid Undseti raamatud Saksamaal põlu all. Pärast sakslaste sissetungi Norrasse oli kirjanik 1940. aastal sunnitud emigreeruma Ameerika Ühendriikidesse. Sama aasta aprillis hukkus sõjas Undseti vanem poeg Anders. Teise maailmasõja lõppedes naasis Undset Norrasse, kus ta 1949. aastal suri.
Sigrid Undseti portree on Norra 500-kroonisel rahatähel.
Kui Undset oli 22-aastane, valmis tal mahukas ajalooromaanitsükkel, mille kirjutamist oli ta alustanud juba 16-aastaselt. Romantikasugemetega romaanisari rääkis peamiselt Taani keskajast. Paraku ei olnud kirjastaja nõus teost avaldama. Sigrid Undset tegi kirjandusliku debüüdi hoopis 25-aastaselt, kui tal valmis 80-leheküljeline realistlik lühiromaan "Proua Marta Oulie". See algab kurikuulsa lausega "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Algul keelduti sedagi teost avaldamast, kuid hiljem võeti käsikiri siiski vastu. Selle lühiromaaniga arvati noor Undset Norra kirjandusringkondadesse ja ta hakkas saama väikest stipendiumi.
Romaani "Proua Marta Oulie" nimitegelane on 20. sajandi algul Kristianias elanud keskklassi naine. Ka Undseti teised 1907.–1918. aastail kirjutatud romaanid kujutavad tähtsusetuid linnaelanikke, sh morne sekretäre, kelle elus on vähe armastust ja soojust ning kes alatasa võitlevad depressiooniga. Peamiselt kirjeldab kirjanik naisi ja nende armastust, mitme romaani tegevus toimub Kristianias.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sigrid Undset |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Sigrid Undset, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.