Sergei Kingissepp

detsember">16. detsember 1909 Kuressaare – 29. august 1941 Soome laht) oli Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja, Viktor Kingissepa poeg.

Sergei Voldemar Kingissepp sündis 16. detsembril 1909 Kuressaares tollase üliõpilase ja hilisema riigikukutaja Viktor Kingissepa (1888–1922) ja Berta Kingissepa (sünd. Ringsmann) noorima pojana. Väikese lapsena siirdus Sergei Kingissepp koos vanematega elama Venemaa pealinna Peterburi, kus isa Viktor õppis ülikoolis õigusteadust.

Vanemate abielu lahutati 1910. aastal. Aastal 1921 lahkus isa Petrogradist põrandaalusele tööle Eestisse, kus ta 4. mail 1922 Eesti võimude poolt hukati. Poiss oli kasvatatud käima isa jälgedes. Olulist osa tema eestivaenulikus kasvatuses etendas ka ema Berta Kingissepp-Ringsman, 1905. a. revolutsionäär ja põrandaalune võitleja.

1923. a. paigutati Sergei Kingissepp MOPR-i (Rahvusvaheline Revolutsioonivõitlejate Abistamise Organisatsioon ehk vene keeles Международная организация помощи борцам революции) ja eesti kommunistide kaasabil Moskva poliitiliste emigrantide ühiselamusse. Kaks aastat hiljem astus ta  Leningradi 204. teise astme töökooli, mille lõpetas joonestaja erialal kiitusega.

Komsomoli liige alates 1924. aastast. Oli energiline noortejuht. 1927 suunati ta tööle Tambovisse. 1927–1929 tuletõrjuja Tambovis. 1929. aastast Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei (ÜK(b)P) liige. 1929–1930 komsomoli Soldski rajoonikomitee sekretär Tambovi oblastis. 1930.a. suunas ÜK(b)P Tambovi piirkonnakomitee ta tööle julgeoleku organitesse. 1930–31 OGPU volinik Tambovis. 1931–34 UNKVD volinik Voroneži oblastis. 1934–36 tööl Kurski oblasti UNKVD erisoakonnas. 1936–37 Kalinini oblasti UNKVD inspektor (osakonna ülema asetäitja õigustes).

1. oktoobrist 1937 NSV Liidu NKVD 3. eriosakonna 14. jaoskonna ülema abi, 1. novembrist 1939 NSV Liidu NKVD 3. eriosakonna 15. jaoskonna ülema abi.

1940. aasta suvel, enne Eestisse saatmist, oli ta NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 3. eriosakonna jaoskonna ülema asetäitja Moskvas. 31. augustist 1940 1. märtsini 1941 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi (SARK, NKVD) 3. eriosakonna ülem. 1. märtsist 1941 17. aprillini 1941 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi (NKGB) 3. eriosakonna ülem. 17. aprillist 1940 15. augustini 1941 Eesti NSV NKGB kaadriosakonna ülem ja riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja. Veebruarist 1941 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmekandidaat. Aprillist 1941 ENSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissari asetäitja. 15. augustist 1941 ENSV NKVD 3. eriosakonna ülem.

Tegevus NKVD töötajana Eestis 1940–1941

Olles 31. augustil 1940 nimetatud Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi 3. eriosakonna ülemaks, juhtis ta loodavate NKVD organite loomist ja komplekteerimist. Eesti NSV KGB kunagise esimehe asetäitja Aleksandr Ljaptšihhin kirjutab, et Sergei Kingissepp tegeles konkreetselt 1940. aasta suvel loodud Rahva Omakaitse eriväljaõppe koordineerimisega.

Olles Eesti NSV NKVD 3. eriosakonna ülem, allkirjastas ta enamuse aastatel 1940–1941 Nõukogude okupatsioonivõimude poolt antud poliitilisi vahistamismäärusi. Osales mitmete Eesti tuntud inimeste, sealhulgas endise riigivanema Friedrich Akeli, arreteerimises, süüdimõistmises ja mahalaskmises.

12. veebruaril 1941 nimetas Eesti NSV NKVD ta NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede sõjatribunali kaasistujaks. Osales oma isa Viktor Kingissepa 1922. aastal Eesti võimudele ülesandnud Johannes Linkhorsti ülekuulamises, süüdimõistmises ja hukkamises. Linkhorst oli ka esimene, kes Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hukati Tallinna lähedal Kosel pankur Klaus Scheelile kuulunud suvemõisa krundil. 1940–1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Näitena on teada, kuidas toimus surmamõistetute hukkamine Tallinnas 23. juunil 1941. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1 (nn Patarei) Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid Eesti NSV NKGB 1., 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja NKGB 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp. 23. juunil 1941 mahalastutest on teada 38 isiku nimed, kuid kokku hukati sellel päeval 50 inimest.

Hukkumine

Ta hukkus 29. augustil 1941 Tallinna lähedal merel evakueerudes Tallinnast Leningradi laeval "Järvamaa". Tema laip jäi merre, kuid pärast sõda avati Tallinna Metsakalmistul kõrge mustast graniidist kenotaaf, kus mitme teise nimega on ka Sergei Kingissepa nimi ja selle taga vigane ladinakeelne märge – IN MEMORIAL.

Abielust Maria Kingissepaga oli tal kaks tütart: Galina (s. 1932) ja Svetlana (s.1935).