Sergei Dovlatov

september">3. september 1941 Ufa – 24. august 1990 New York) oli armeenia-juudi päritolu vene kirjanik ja ajakirjanik.

Teise maailmasõja ajal Baškiiriasse evakueeritud perekond naasis 1944. aastal kodulinna Leningradi.

Dovlatov õppis Leningradi Riiklikus Ülikoolis 1959–1962 soome keelt, kuid katkestas õpingud ja võeti kohustuslikku ajateenistusse, mille jooksul aastatel 1962–1965 oli NSV Liidu Siseministeeriumi Sisevägede vangivalvur Komi ANSV-s. Pärast sõjaväeteenistust töötas ajakirjanikuna ning alustas kirjanduslikku tegevust. Ta kuulus Leningradi kirjanike rühmitusse Gorožanje (Горожане, 'linlased').

Dovlatov elas aastatel 1972–1976 Tallinnas ja töötas ajalehes Sovetskaja Estonija. Seda ajajärku käsitleb ta raamatus "Kompromiss" (1981). Suviti töötas ta sel perioodil ekskursioonijuhina Puškini muuseumis Mihhailovskojes. Sellest räägib jutustus "Riiklik kaitseala" ("Заповедник", 1983).

1976. aastal kolis Dovlatov tagasi Leningradi, kus töötas ajakirjas Kostjor (Костёр).

Nõukogude Liidus ei õnnestunud Dovlatovil ühtki raamatut avaldada, tsensuuri tõttu nurjus see ka Eesti NSV-s. Tema jutustuste kogumik pidi ilmuma kirjastuses Eesti Raamat, kuid tiraaž hävitati KGB käsul. Tema teosed levisid samizdat'i kaudu. Selle eest, et teda avaldati lääne venekeelsetes ajakirjades, heideti ta välja NSV Liidu Ajakirjanike Liidust.

 

1978. aastal emigreerus Dovlatov Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. Sealgi tegeles ta publitsistikaga, muuhulgas oli tal 1980. aastatel autorisaade Raadio Vaba Euroopa – Vabadusraadio vene programmis. New Yorgis asutas ta 1979. aastal koos sõpradega venekeelse nädalalehe Novõi amerikanets (Новый американец = The New American, 'uus ameeriklane'), mis suleti 1982. aastal.

Dovlatov suri 1990 südamepuudulikkuse tagajärjel ja on maetud Mount Hebroni kalmistule.

• Dovlatovi mälestustahvel on paigaldatud Tallinnas Vabriku tänav 41 seinale.
• Alates 2011. aastast toimub Tallinnas kirjandusfestival "Dovlatovi päevad".
• New Yorgi Queensi linnaosas asub Sergei Dovlatovi tänav.
• 2018. aastal linastus Venemaa režissööri Aleksei German noorema film "Dovlatov", kus nimiosa mängis serbia näitleja Milan Marić. Film jutustab ühest nädalast Dovlatovi elus 1971. aasta oktoobripühade eel, vahetult enne tema sõbra Jossif Brodski emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse. Film valmis Venemaa, Poola ja Serbia koostöös. Berliini filmifestivalil pälvis "Dovlatov" ajalehe Berliner Morgenpost eripreemia, filmi kunstnik Jelena Okopnaja sai aga silmapaistvate saavutuste eest filmikunsti vallas Hõbekaru.

Dovlatov oli kaks meetrit pikk ja kaukaaslase välimusega (tegelikult armeenia-juudi segaverd).

Dovlatovi reegel ta enda kirjatöödes oli, et kõik sõnad lauses peavad algama erineva tähega.

"Elada on võimalik ainult kolmes linnas: Leningradis, New Yorgis ja Tallinnas."^[viide?]

• "Kompromiss. Meie omad" (jutustused; tõlgitud raamatutest: Зона. Записки надзирателя, 1982; Компромисс, 1981; Наши, 1983; Ремесло, 1985). Vene keelest tõlkinud Vilma Matsov; värsid tõlkinud Lembe Hiedel; järelsõna: Jelena Skulskaja. Tallinn: Kupar, 1995
• "Vertikaalne linn". Tõlkinud ja saateks: Ott Arder – Looming 1998, nr 8, lk 1171–1188
• "Riiklik kaitseala" (jutustus Заповедник). Tõlkinud ja järelsõna: Vilma Matsov. LR 1998, nr 29/30
• "Leivatöö. Võõramaa naine" (jutustused Ремесло; Иностранка, 1986). Tõlkinud Jüri Ojamaa, värsid tõlkinud Mati Soomre. Tallinn: Hotger, 2006 (helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, 2007)
• "Tsoon. Vangivalvuri märkmed" (jutustus Зона. Записки надзирателя). Tõlkinud Jüri Ojamaa, Tallinn: Tänapäev, 2006
• "Kohver" (jutustus Чемодан, 1986). Tõlkinud Jüri Ojamaa, sari "Punane raamat", Tallinn: Tänapäev, 2007 (helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, 2007)
• "Kompromiss. Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud Vilma Matsov; värsid tõlkinud Lembe Hiedel; järelsõna: Jelena Skulskaja; sari "Punane raamat". Tallinn: Tänapäev, 2011
• "Tsoon. Kohver". Tõlkinud Jüri Ojamaa, Tallinn: Tänapäev, 2014

• Dovlatov (film)
• Dovlatovi päevad

• Valeri Popov, Andrei Arjev, Jelena Skulskaja, "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünniaastapäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja; vene keelest tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 24/25; ISBN 9789949428908 (sisaldab vene kirjandusloolaste Valeri Popovi ja Andrei Arjevi ning Tallinna literaadi Jelena Skulskaja mõtisklusi ja mälestusi Dovlatovist ning Dovlatovi kirju Skulskajale)
• Alexander Genis, "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna: Toomas Kall. Loomingu Raamatukogu 2013, nr 6–8, 176 lk; ISBN 9789949514199

Tsitaadid Vikitsitaatides: Sergei Dovlatov

• Brigitta Davidjants, "Sergei Dovlatov: elukutselt venelane, loomult jutustaja" – Eesti Päevaleht / Laupäev 4. veebruar 2006, lk 17–19
• "Ainus, mitte esimene". Sergei Dovlatovit meenutab Elvira Mihhailova / küsinud Doris Kareva – Sirp 26. august 2011, lk 16–17
• D[oris] K[areva], "Publik kogunes, sest antud oli märk" – Sirp 7. september 2012, lk 8