Sebrad

See artikkel räägib loomadest, teeületuskoha kohta vaata artiklit ülekäigurada.

Nad elutsevad ainult savannides perekondlike karjadena. Karja juhib täkk.

Üksteist tunnevad ära triipude, hääle ja lõhna järgi. Vöödid on sebrale vajalik kaitsevärvus, mis aitab varjuda kiskjate eest.

Harilikult sööb sebra rohtu, mõnikord puulehti ja -koort; vett joob ta 8-10 liitrit päevas.

 

Terve aasta kestva tiinuse järel sünnib märal üks varss. Sündinu keha on karvadega kaetud. Umbes ühe tunni vanuselt suudavad nad ringi liikuda. Varsad hoiduvad vanade sebrade lähedusse, kus tunnevad end turvaliselt. Isasloom on väga hoolitsev ega kõhkle ohu korral varssa kiskjate eest kaitsma, tehes seda raevukalt tagant üles lüües, mis on nii hirmuäratav, et nende hoopide eest hoiduvad ka lõvid.

Sebrasid on tänapäeval kolm liiki:

• Equus quagga – savannisebra (kõige levinum)
• Equus grevyi – kõrbesebra ehk grevisebra ()
• Equus zebra – mägisebra

Tsitaadid Vikitsitaatides: Sebra