Salatsi

Salatsi
läti Salacgrīva
Salatsi lipp Salatsi vapp
Pindala	13,2 km² (2023)
Elanikke	2504 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 24° 22′ E

Linnaõigused sai Salatsi 1928. aastal. 2009. aastani kuulus linn Limbaži rajooni. Seejärel oli linn 2021. aastani Salatsi piirkonna keskus.

Salatsis tegutsevad sadam ja jahisadam.

Alates 2007. aastast peetakse Salatsis juulikuu kolmandal nädalavahetusel muusika- ja kultuurifestivali Positivus.

Salatsis asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite vennaskalmistu.

Heinaste ja Kuiviži vahel on 100–300 m laiune rannaniitude vöönd Randu pļavas, mis ulatub osaliselt Salatsi territooriumile. Linna ulatub ka osaliselt Salatsi oru looduspark.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Salatsi piiskopilinnuse ase. Regionaalse kaitse all on Salatsi kiriku neli reljeefi, kantsel ja altar.

Salatsi piirkond asus 13. sajandil Metsepole liivlaste asualal.

Liivi ristisõja järel oli Salatsi piirkonnas Riia peapiiskopkonna Salatsi piiskopilinnus ja hiljem oli Salatsi (saksa keeles Salis või ka Salismünde) Volmari kreisi Salatsi kihelkonna keskus kihelkonnakirikuga.

17. sajandil hakkas Salatsit läbima Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee vana trass, seal oli ka hobupostijaam. 18. sajandi lõpus postijaam suleti ja avati postimaantee uus trass.

•  
  Salatsi õigeusu kirik
•  
  Sild üle Salatsi jõe
•  
  Salatsi tuletorn
•  
  Salatsi luteri kirik
•  
  Salatsi katoliku kirik
•  
  Salatsi katoliku kirik
•  
  Vanad majad Salatsis

• Salatsi jõgi
• Salatsi piiskopilinnus