Saarimaa

Maailmasõdadevaheline aeg

  Pikemalt artiklis Saari Basseini territoorium

Versailles' rahulepingu tingimuste järgi okupeeriti piirkond Prantsusmaa ja Suurbritannia poolt. Tegelikult tegeles piirkonna administreerimisega siiski põhiliselt Prantsusmaa. 1920. aastal anti okupatsioonivägedele 15-aastane Rahvaste Liidu mandaat, mille põhjal loodi Saari Basseini territoorium.

Pärast Teist maailmasõda

Pärast Teist maailmasõda oli Saarimaa Prantsusmaa poolt administreeritav protektoraat (Saarimaa Protektoraat). 1954. aastal valmis Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa koostöös plaan iseseisva Saarimaa rajamiseks, kuid 23. oktoobril 1955 toimunud rahvahääletus laitis selle rohkem kui kahekordselt maha – 32,29% Saarimaa elanikest pooldas iseseisvust, 67,71% soovis liituda Lääne-Saksamaaga. Seepeale sõlmisid Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa 27. oktoobril 1956 Luxembourgis Saari lepingu (nimetatud ka Luksemburgi lepinguks), millega 1957. aasta 1. jaanuaril liideti Saarimaa Lääne-Saksamaaga.

Novembrist 1947 kuni 29. juunini 1959 oli Saarimaal käibel Prantsuse (vana) frank, mis seepeale vahetati välja Lääne-Saksa marga vastu kursiga 100 franki = 0,8507 marka.

Saarimaa peaministrid

• 1947–1955 Johannes Hoffmann (Saarimaa Kristlik Rahvapartei)
• 1955–1956 Heinrich Welsch (parteitu)
• 1956–1957 Hubert Ney (Kristlik-Demokraatlik Liit)
• 1957–1959 Egon Reinert (Kristlik-Demokraatlik Liit)
• 1959–1979 Franz-Josef Röder (Kristlik-Demokraatlik Liit)
• 1979 Werner Klumpp (kohusetäitja, Vaba Demokraatlik Partei)
• 1979–1985 Werner Zeyer (Kristlik-Demokraatlik Liit)
• 1985–1998 Oskar Lafontaine (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei)
• 1998–1999 Reinhard Klimmt (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei)
• 1999–2011 Peter Müller (Kristlik-Demokraatlik Liit)
• 2011–2018 Annegret Kramp-Karrenbauer (Kristlik-Demokraatlik Liit)
• 2018– Tobias Hans (Kristlik-Demokraatlik Liit)

• Monnet' plaan