Süvaveekorallid on troopilistest korallidest sügavamal, külmemas vees ja pimedamas elavad korallid.
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Taksonoomiliselt kuuluvad enamik süvaveekoralle ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi kivikoralliliste (Scleractinia) seltsi.
Nagu troopilised korallrahudki, on ka süvaveekorallide elustik mitmekesine.
Süvaveekoralliliikide bioloogia põhimõtteline erinevus troopilistest liikidest on see, et nad ei ela sümbioosis fotosünteesivate zooksantellidega.
Süvaveekoralliliikidest kõige levinum on Lophelia pertusa.
Tuntuimad süvaveekorallide piirkonnad asuvad Norra rannikul (näiteks Rosta riff, Sula rifikompleks).
Erinevalt troopilistest korallidest on süvaveekorallid tavainimese jaoks vähem tuntud ja hinnatud. Vähesed teavad, et Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa.
Süvaveekorallid eelistavad kasvada veealustel kõrgendikel, näiteks viimasest jääajast maha jäetud moreenidel, voortel või muudel merealustel kõrgendikel. Merepõhja kõrgendikud põhjustavad voolu kiirenemist ja seega suuremat toiduainete transporti.
Süvaveekorallide suurimaks ohuallikaks on inimmõju, mis eriti avaldub põhjatraalimisega. Põhjatraalimise käigus segatakse ja resuspenseeritakse põhjasetteid, mille tagajärjel kistakse korallid oma substraatidelt üles.
Olulised mõjud on veel ka naftapuuraukude rajamisel ja sellele eelnevatel otsingutegevustel.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Süvaveekorallid |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Süvaveekorallid, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.