Rumeenia Keel: Romaani keel

rumeenia keel (română)
Kõneldakse	Rumeenias, Moldovas, Transnistrias, Serbias, Bulgaarias ja mujal
Kokku kõnelejaid	23,3 miljonit
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  itali keeled   romaani keeled     idaromaani keeled      rumeenia keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Rumeenia  Moldova Vojvodina (Serbia)  Euroopa Liit
Keelehoole	Rumeenia Akadeemia
Keelekoodid
ISO 639-1	ro
ISO 639-2	rum / ron
██ Ametlik keel, kõneldakse emakeelena ██ Ametlik keel ██ Vähemusrahvuse keel ██ Mõnes paigas levinud

Rumeenia kirjakeel pärineb 16. sajandist, esialgu kasutati kirillitsat, Transilvaanias aga ka ladina tähestikku. Aastatel 1860–1862 mindi Rumeenias üle ladina tähestikule. Moldaavia ANSV-s ja 1940. aastast Moldaavia NSV-s kasutati 1930–1933 ja 1937–1989 kirillitsat ja nimetust "moldaavia keel".

Keeleküsimus Moldovas jätkub endiselt – Nõukogude ajal oli riigikeeleks "moldaavia keel" ja rõhutati rumeenlaste ja moldaavlaste ajaloolisi erinevusi, moldaavia keelt peeti romaani rühma keeleks, rumeenia keelest eraldi. 1989. aastal võeti Moldaavia NSV-s kasutusele ladina tähestik, 1991. aastal, pärast Moldova iseseisvumist, kuulutati rumeenia keel Moldova ametlikuks keeleks, kuid 1994. aasta põhiseaduses kasutati jälle terminit "moldaavia keel". Tänapäeva Moldovas oli 2004. aasta rahvaloenduse tulemusel enamiku pealinna Chișinău elanike ja kõrgema haridusega inimeste emakeel rumeenia keel, samas kui maaelanike enamiku emakeel oli "moldaavia keel".

Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladina päritolu sõnu, 20% moodustavad slaavi päritolu sõnad.

Mõned sõnad:

• da – jah
• nu – ei
• mulțumesc – aitäh
• unu – üks
• doi – kaks
• trei – kolm
• tată – isa
• mamă – ema
• bărbat – mees
• femeie – naine
• frate – vend
• soră – õde
• zi – päev
• noapte – öö
• soare – päike
• lună – kuu

Isikulised asesõnad

• rumeenia kirjandus
• Moldaavia murre