Ruhja

Ruhja on Läti kõige põhjapoolsem linn. See asub Ruhja jõe ääres.

Ruhja
läti Rūjiena eesti Ruhja
Skulptuur "Külvaja" Ruhjas
Ruhja lipp Ruhja vapp
Pindala	7,8 km² (2023)
Elanikke	2684 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 25° 20′ E

Linnas kasvab kaks looduskaitsealust põlispuud – Ruhja pärn ümbermõõduga 4,1 meetrit ja Ruhja mõisa haab ümbermõõduga 5,89 meetrit.

Ruhja ordulinnuse varemed on riikliku kaitse all. Samuti on kaitse all Ruhja kirik ja selle piirdemüür, mälestusmärk Ruhja vabastamisele, mälestusmärk "Sējējs" ("Külvaja") Arturs Alberingsile ja Jānis Skujiņši mälestussammas "Madona Orans". Regionaalse kaitse all on kunstnik A. Alkšņise elupaik aadressil Rīgas iela 11a ja Ruhja linnavalitsuse maja aadressil Raiņa iela 3. Kohaliku kaitse all on elamu (endine haigla) aadressil Valdemāra iela 26.

Ruhja linna tänapäevases piirides asus Liivi ordu Ruhja ordulinnus. Liivi sõja eel sai sellest üürikeseks ajaks Ruhja komtuurkonna keskus.

Ruhja oli Riia kubermangu ja Volmari kreisi Rūjiena ehk Ruhja kihelkonna keskus Lätimaal. Pärisorjuse likvideerimisel kujunes asula aleviks. Aastal 1800 hakkas Ruhjat läbima Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee uus trass, seal oli ka hobupostijaam.

Asulat läbis varem kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee. Raudtee ümberehitamisel laiarööpmeliseks (Tallinna–Pärnu–Mõisaküla–Riia liin) viidi Ruhja raudteejaam linnast tunduvalt eemale. Ruhjani liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal.

Linnaõigused sai aastal 1920. 1949–1959 oli Ruhja rajooni keskus. 2009. aastani kuulus linn Valmiera rajooni. Aastatel 2009–2021 oli see Ruhja piirkonna keskus.

•  
  Ruhja linnavalitsus
•  
  Ruhja luteriusu kirik
•  
  Ruhja Keskkool
•  
  Ruhja jõgi Ruhja linnas

• Ruhja komtuur