Roided

See artikkel räägib anatoomia mõistest; söögiks tarvitatavate ribide kohta vaata artiklit Ribid (kulinaaria), arhitektuuri mõiste kohta vaata artiklit Roie (arhitektuur)

Roiete anatoomia, asend ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Kaladel

Kaladel ja paljudel kahepaiksetel on roided arenenud peaaegu kogu selgroo ulatuses.

Madudel on roided skeleti osa ja igale selgroolülile (välja arvatud sabalülid) on kinnitunud üks paar roideid. Roided on väga liikuvad – et rinnaluu puudub, võivad need külje suunas laiali venida, lubades mao seedekulglal mahutada ka väga suurt saaki.

Inimesel

Inimesel on roided arenenud rindkere ulatuses, moodustades rinnakorvi külgosa, ning kujutavad endast eri pikkuse ja kaarega kõverdunud luid.

Roidel eristatakse sise- ja välispinda ning ülemist ja alumist serva, lisaks pind-, serv- ja keermikkõverust. Roide eesmine osa on roidekõhr ning tagumine pikem osa on roideluu.

Roideid on 24 (12 paari). Nende eesmised otsad on ühendatud 1.–7. roidel rinnakuga ja tagumised otsad rinnalülidega.

Roiete liigitus

Roided liigitatakse ehituse järgi:

• pärisroieteks (costae verae) – 7 ülemist paari
• ebaroieteks (costae spuriae) – 3 järgmist paari (kinnituvad kõik 7. roidele)
• vallasroieteks (costae fluitantes) – 11. ja 12. roidepaar.

Levinuimad vigastused on rindekere kergemad vigastused (traumad) – kas kukkumise või vägivallaakti tagajärjel tekkinud roidemurrud. Patoloogilise roidemurru korral võib olla tegemist kas osteoporoosi või ka pahaloomulise kasvajaga.

Mitmed tänapäevased operatiivse ravi meetodid võimaldavad näiteks südant opereerida rinnakut avamata.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Roie

• kaelaroie
• nimmeroided
• pneumotooraks