Relvastatud Võitluse Liit

See artikkel räägib metsavendade liidust; raamatukogudes pakutava RVL-i teenuse kohta vaata artiklit Raamatukogudevaheline laenutus

aasta kevadel Läänemaal loodud põrandaalune metsavendade organisatsioon vastupanuks Nõukogude okupatsioonile. RVLi juht oli Endel Redlich.

Organisatsiooni eesmärgiks oli relvastatud ülestõusu ettevalmistamine juhuks, kui peaks puhkema sõda USA, Suurbritannia ja NSVL vahel. Igas linnas ning vallas prooviti luua oma haruorganisatsioonid, mis allusid keskusele. Tunti ainult oma organisatsiooni kuuluvaid inimesi ja neidki varjunimede järgi. Liidul oli oma põhikiri, olid kindlad konspiratiivkorterid ning informaatorid. Liikmeteks värvati nõukogude võimu vastaselt meelestatud inimesi, selleks tuli täita avaldus ja anda vanne. Levitati lendlehti ja plakateid, rööviti kauplusi, koguti andmeid kommunistide kohta, et hiljem nendega arveid klaarida, korraldati plahvatusi jms.

Põhikirja järgi oli RVL "vabatahtlik, salajane ja relvastatud rahvusliku vastupanuliikumise organisatsioon", mille eesmärgiks oli võitlus Eesti au ja sõltumatuse eest. RVL pidi koondama "võitlusvõimelisi isikuid väljaastumiseks suureulatusliku küüditamise või maa laastamise puhul, sõja alates efektiivse partisanisõja pidamiseks või RVL liikme kaitseks". Oluline oli ka ideoloogiline võitlus, põlguse süvendamine okupatsioonivõimu ja selle käsilaste vastu, samuti rahva kaitsmine okupantide omavoli eest.

Relvastatud Võitluse Liidu struktuur oli üles ehitatud vallaorganisatsioonide printsiibil. Eesmärgiks seati igasse valda luua oma allorganisasioon, mille tegevust pidi juhtima Keskstaabi poolt valitud isik. Vallajuht värbas oma valla piires ise uusi liikmeid, pidas sidet tegutsevate metsavendade salkadega ning oli aruandekohuslik Keskstaabi ees. Aktiivsemates RVL-i piirkondades määrati ka maakonnajuhid, kes vastutasid oma maakonna vallaorganisatsioonide eest. RVL-i liikmeks astuja pidi täitma ankeedi ja valima enesele varjunime. Värvatav tohtis teada ainult värbaja ja ühe soovitaja kuulumisest RVL-i.

Keskstaap asus pikemat aega Läänemaal. Sellesse kuulusid peale juhi ja staabi liikmete vastuluuregrupp, majandusgrupp ja kohus, samuti staabi turvaüksus.

Läänemaal Põrguhaual asuv RVL-i punker oli ümbritsetud umbes meetrikõrguse muldvalliga.

1945. aasta teisel poole hakkasid mitmed Läänemaa ja Pärnumaa metsavendade juhid oma salkade tegevust kooskõlastama ning arutama üle-eestilise organisatsiooni vajaduse üle. Asuti organiseerima kogu maad katvat vastupanuorganisatsiooni, mille nimeks sai Relvastatud Võitluse Liit ehk RVL. RVL lõi maakondlikud organisatsioonid Läänemaal, Pärnumaal, Harjumaal, Järvamaal, Tartumaal, Võrumaal, Tallinnas ja Tartus. Virumaal ja Viljandimaal oli organisatsioon esindatud üksikute gruppidena.

Relvastatud Võitluse Liit luges oluliseks võimaliku massiküüditamise ärahoidmist. Vallaorganisatsiooni juhil oli õigus omavoliliselt kasutada enda käsutuses olevat jõudu küüditamise ärahoidmiseks. Üldise plaani järgi oleksid R.V.L.-i üksused üle Eesti toimuva küüditamise korral pidanud kõikjal ründama sidejaoskondi, parteikomiteesid ja raudteejaamasid.

RVLi liikmetest arreteeriti ja tapeti Nõukogude okupatsioonivõimu poolt umbes 500 isikut. Keskstaabi otsusel alluti vaid Eesti Vabariigi valitsusele. Ametlike suhete loomiseks kavatseti ka oma delegaadid Stockholmi saata, kuid MGB jõudis väljavalitud mehed arreteerida.

1948. aasta sügisel mõisteti KGB erinõupidamise otsusega pikemaks või lühemaks ajaks vangilaagrisse 59 inimest, kes olid seotud RVLiga.

Relvastatud Võitluse Liidu eestvedajatest oli Vello Malmre. Üks RVLi tegevuses osalemises süüdimõistetu oli ka näitleja Heino Mandri.