Järva Rava: Küla Järva vallas Järvamaal

See artikkel räägib külast Ambla vallas; Kose valla küla kohta vaata artiklit Rava (Kose).

Rava
Rava järv ja Rava mõisa peahoone
Pindala	20,0 km² (2020)
Elanikke	26 (31.12.2021)
EHAK-i kood	6870
Koordinaadid	, 25° 51′ E

Enne 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi kuulus küla Ambla valda.

Küla varasem nimi oli Rawaküll. Asulat on esmamainitud 1554. aastal. 2013. aastal oli külas 27 elanikku. Küla pindala on 17 km².

Rava küla piirneb Kurisoo, Jõgisoo ja Roosna külaga. Külakeskusest on Amblasse 11 km, Aravetele 7 km ja Käravetele 13 km.

Küla on kuulunud 1866. aastast Rava valla, 1892. aastast Ambla valla, 1945. aastast Ambla Külanõukogu ja 1991. aastast Ambla valla koosseisu.

1554. aastal ostis Rava küla Robert Fricks. Uute omanike käe all hakati külasse mõisa ehitama. 17. sajandi lõpul sai Rava külast Rava mõis ja Väike-Ahula küla nimetati ümber Rava külaks. 1970. aastal liideti Rava külaga Vistla küla ja Rava asundus. 1869. aastal avati Prümlis Heidemetsa vallakool, mis sai Rava algkooli eelkäijaks. 1897 ehitati uus koolimaja. 1919 viidi kool üle mõisa härrastemajja ja muudeti neljaklassiliseks. Kool oli seltsielu keskus. Seal käisid ümbruskonna noored Paul Korkmanni juhendamisel laulu ja tantsu harjutamas. 1921. aastal korraldatud peo sissetulek läks raamatukogu asutamiseks. Raamatukogu asukohaks sai samuti Rava koolimaja. 1926 muudeti kool 6-klassiliseks. Kool suleti 1970. Rava mõisas asus 1918. aastal tööle esimene iseseisvusaegne metskond Eestis. Rava tammik võeti kaitse alla 1936, olles Eesti Looduskaitse Registri esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt.

Rava mõis on küla keskel asuv ühekorruseline kõrge maakivist soklikorrusega paekiviehitis, akende sillused saetud lubjakivist, veranda nurgad ja trepi tugimüür valgest lubjakivist. Ka majandushoonete juures on sama materjalikasutus. Hoonetekompleksi ümbritsev park läheb teisel pool veehoidlat üle Rava tammikuna tuntud metsapargiks (parkmetsaks). Mõisast eemal põllul asub hollandi tüüpi tuulik. Rava tammiku maastikukaitseala sai alguse Rava tammede kaitse alla võtmisest 1936. aastal eesmärgiga kaitsta ja säilitada liigirikast tamme-segapuistut. Sellel, mõisa vastas, teisel pool veehoidlat oleval 22 ha suurusel puisniidul kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd. Puisniidul kasvab mitmeid käpalisi, nagu kaunis kuldking, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, Balti sõrmkäpp, pruunikas pesajuur, suur käopõll, ja kahelehine käokeel. Oletatakse, et tammik on jäänuk endisest hiiesalust, mida mõisaajal on juurdeistutamisega täiendatud.

Ussimäe kultuurihoiuala. Kultuurihoiualal asuvad Ambla valla kõige paremini säilinud lubjaahi ja lubjaahju juurde kuuluv paemurd. 2012. aastal taastati 1903. aastal ehitatud lubjaahju küttekolle. Ussimägi olevat nime saanud pärimuse järgi, et põldude keskel asuval künkal nähti palju usse-madusid. See puistaimestikuga küngas oli ainuke sobiv koht ümbruskonnas, kus saivad ka ussid (tegelikult maod – rästikud ja nastikud) talvituda. Seepärast oli kevadel soojade ilmadega seal näha palju madusid, kes on talveunest ärganud. Teise pärimuse kohaselt oli sellel küllalt kõrgel künkal elanud ussikuningas, et sealt kõrgelt oleks hea vaadata ja ülevaadet saada oma alamate tegevusest.

Rava järve rand on Ambla valla populaarseim ujumiskoht, kus korraldatakse ka üritusi. Samuti leiab inimeste hulgas aktiivset kasutamist Rava tammikusse RMK rajatud puhkekoht. Külal on külavanem, kuid puudub külaelu korraldav selts.