Kunstnik Raivo Vare: Eesti maalikunstnik

See artikkel on maalikunstnikust; ettevõtjast vaata artiklit Raivo Vare

aastal Johannes Voldemar Labber; 21. detsember 1910 Tartumaa, Vana-Kuuste vald, Sipe – 14. detsember 1982) oli eesti maalikunstnik.

Ta pärines mitmendat põlve Tartumaalt Vana-Kuuste vallast Sipelt. 1931. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda metsanduse osakonda, mille lõpetas 1938. aastal. Töötas seejärel Sagadi metskonnas metsnikuna (1938–1939) ja Petseri metskonnas abimetsaülemana (1940–1944).

1945. aastal astus ta Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. 1951. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal kunstniku kvalifikatsiooniga. Tema diplomitööks oli ajastukohasel teemal maal "Kolhoosnikud riigilaenu tellimas", juhendaja Elmar Kits.

 

Töötades aastatel 1951–1955 Eesti Põllumajanduse Akadeemias, sidus ta omavahel mõlemad õpitud erialad (metsanduse ja kunsti). Ta illustreeris ja joonistas metsandusalaseid õppevahendeid ja tegi tušijoonistusi loodusõpetuse õpikutele. Ta maalis Eesti Põllumajanduse Akadeemia mullamuuseumi jaoks mullaprofiilidele vastavaid maastikutüüpe, millest on Eesti Maaülikooli kodulehel nähtav maalide digitaalne kogu.

Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli paljudes Eesti paikades: Kuremaal, Luual, Jõgeva Sordiaretusjaamas, Adaveres, Vändras, Läänemaal, Lahemaal, Saaremaal, Kihnus, Pühajärvel jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali: "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja teemadel: "Kalevipoeg kündmas" (90x130), "Hundid Kalevipoja hobust murdmas" (91x130), "Kalevipoja kättemaks huntidele" (100x165) ja "Sõit Sädemete saarele" (90x130). Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi Eesti Põllumajanduse Akadeemia mullamuuseumile 14 õlimaali.

Lisaks maalimisele tegeles Raivo Vare fotograafiaga. Kaks tema loodusfotot ("Taevaskoda talvel" ja "Haavamets Järvselja õppe- ja katsemetskonnas Räpina rajoonis") ilmusid albumis "Eesti kaunis loodus".

Aastatel 1952–1957 esines Raivo Vare oma teostega vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel.

Tema isikunäitus toimus 1958. aastal (märts–mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Isikunäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961 oli eksponeeritud 70 maali.

Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi 150. aastapäeva pidustuste raames 1984. aasta novembris korraldas Raivo Vare tütar Ülle Algma-Vare Kuuste 8-klassilise Kooli ruumides esimese isa mälestusnäituse, kus oli välja pandud 30 Raivo Vare ja 17 Ülle Algma-Vare õlimaali.

2010. aastal korraldas Ülle Algma-Vare isa 100. sünniaastapäevale pühendatud õlimaalinäituse Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus (Suur kaar 56). Välja oli pandud 34 õlimaali. Näitus rändas edasi Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukokku (Kaunase pst 23).

1958. aastal abiellus Raivo Vare Liilia Uiboga (1920–2013), kes töötas Kambja sovhoosis peazootehnikuna (oli lõpetanud Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna 1948. aastal). 1959. aastal sündis tütar Ülle (perekonnanimi pärast abiellumist Algma), kellele isa õpetas maalimist.