Raadio Elmar

Raadio Elmar
Asukoht	Eesti
Tunnuslause	"Õhus on Eestit!"
Omanik	Duo Media Networks
Aktiivne aastatel	alates 1997
Koduleht	www.elmar.ee

Elmar alustas tegevust 1. detsembril 1997, olles esialgu kuuldav vaid Tallinna sagedusel. Elmar levis üle Eesti 24. aprillil 1998, mil Trio LSL Raadiogrupp omandas raadiojaama Pulss B3 sagedused. 2017. aastal sai raadiojaama omanikuks AS Eesti Meedia.

Elmar on ainulaadne raadiojaam, sest edastab vaid Eesti artistide esitatud laule, millest valdav osa kõlab eesti keeles.

Elmari toimetus asub Tartus, aadressil Ülikooli 2a.

Algselt mängiti eestikeelse muusika kõrval ka vanemaid Lääne šlaagreid, näiteks ansamblite ABBA, Boney M. ja Baccara loomingut. Ajapikku mindi üle üksnes eestikeelsele muusikale. Pärast Eesti võitu Eurovisioonil hakati siiski esitama ka Eesti muusikute ingliskeelseid palasid. "Me seisime äkki probleemi ees, et me ei saagi Eesti võidulaulu mängida," põhjendas poliitika muutust Owe Petersell.

Peterselli kinnitust mööda võtab toimetus vastu kõik neile saadetud muusikapalad ning säilitab neid passiivfonoteegis. Igapäevane eetrimaterjal valitakse umbes 8000 pala sisaldavast aktiivfonoteegist, kus uute lugude populaarsust testitakse ligikaudu nädala vältel. 2011. aasta juulis oli Elmari mängituim muusik Ott Lepland..

Esmakordselt tõusis Raadio Elmar Eesti kuulatavaimaks raadiojaamaks 1998. aasta septembris-oktoobris, mil Balti Meediateabe AS-i päevikuuringu kohaselt oli Elmari osakaal raadiokuulamisele kulutatud ajast 21,4 protsenti, senisel liidril Vikerraadiol aga 20,8 protsenti. Elmar oli esimene kommertsjaam, mis sai Eestis turuliidriks. 2004. aasta oktoobrist detsembrini oli Elmar taas Vikerraadio järel teisel kohal. TNS Emori andmeil kuulas toona eestlane raadiot keskmiselt 4 tundi ja 52 minutit, sellest 1 tund ja 30 minutit Vikerraadiot, 1 tund ja 4 minutit Raadiot Elmar ning 26 minutit Raadio 2. Kuulatavaimal ajal, hommikul 7 ja 10 vahel, kuulas Vikerraadiot nädala jooksul 269 000 inimest, Raadiot Elmar 218 000 ning Raadio 4 173 000 inimest.

1998. aasta novembris kirjutas Postimees: "Jahmatav on Eestimaa kõige populaarsema raadiojaama kiire edu – vähem kui aastaga nullist tipuni jõudmine on toimunud hõlpsasti." Jaama tugevaimaks küljeks nimetatigi eestikeelset muusikavalikut. "Maakad ja linlased, juuksurid, taksojuhid ja kes veel võtavad omaks, sest Elmar on pretensioonitu ja maavillane oma asi," iseloomustati Elmarit rea muusikakriitikute allkirju kandvas artiklis. "Keskmine kuulaja on umbes viiekümnene, pigem naine kui mees, reeglina ei oma kõrgharidust."

Et Elmari kuvand on kaldunud vanema kuulaja poole, on suunatud reklaame spetsiaalselt nooremale sihtrühmale. 2003. aasta detsembris valis reklaamiagentuur Guvatrak parimaks reklaamiks Raadio Elmar noortereklaami. "Küsimusele, kas Elmari kuulaja on muutunud 47 aasta vanusest Võhma elanikust 26-aastaseks tallinlaseks, annab ilmselt vastuse järjekordne raadio päeviku-uuring," kirjutas Guvatraki loovjuht Danel Pandre.

"Keskmine kuulaja, kellele me ennast suunitleme, on 35–50-aastane," iseloomustas peatoimetaja Owe Petersell Elmari Raadio sihtrühma 2011. aastal. "Aga sinna juurde tuleb meie puhul ka vanem põlvkond, mida paljudel raadiojaamadel ei ole." Elmari sõsarkanali Raadio Kuku kodulehe väitel on Elmar on eelkõige suunatud vanusele 25–59.

Peatoimetajad:

• 2000-2004 Andres Panksepp
• 2004-2017 Owe Petersell
• alates 2017 Mari-Liis Männik (lapsehoolduspuhkusel)
• alates 2021 Andres Panksepp

Saatejuhid:

• Henri Laumets
• Karl Gustav Adamsoo
• Karl Robert Põder
• Kristiina Kraus
• Lauri Hermann
• Mari-Liis Männik
• Raen Väikene
• Priit Rand
• Tambet Ind
• Tiiu Sommer
• Veiko Soom

• Tallinn DAB+ 91,5 MHz
• Saaremaa – 91,5 MHz
• Läänemaa – 92,2 MHz
• Kesk-Eesti – 91,7 MHz & DAB+
• Pärnumaa – 99,0 MHz & DAB+
• Lõuna-Eesti – 91,2 MHz ja DAB+
• Tartu – 88,5 MHz & DAB+
• Hiiumaa – 101,2 MHz
• Ida-Virumaa – 91,0 MHz
• Rapla – 101,3 MHz
• Lääne-Virumaa – DAB+
• Viljandi – 93,1 MHz

• Eesti raadiojaamade loend
• Maailmamix