Põltsamaa Jõgi: Jõgi Eestis

Varem on Põltsamaa jõge käsitletud ka Emajõe lisajõena ja Pedja suhtes peajõena.

Põltsamaa jõgi
Põltsamaa jõgi Põltsamaal
Lähe	Ärina küla , 26° 12′ 37″ E
Suubub	Pedja jõkke , 26° 9′ 47″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	1297 km²;
Pikkus	136 km
Langus	72 m
Lang	0,53 m/km
Parempoolsed lisajõed	Ilmandu oja, Preedi jõgi, Oostriku jõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Nõmme jõgi

Põltsamaa jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku edelaserva allikatest. Jõe pikkus on 136 km ja valgla 1297 km². Jõe langus on 72 m ja lang 0,53 m/km. Põltsamaa jõgi kuulub veemajanduslikult Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda.

Põltsamaa jõe ääres asub Põltsamaa linn.

Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab nelja maakonna piires.

Põltsamaa jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal tiheda asustusega põllustatud piirkonnas. Jõe lähteks peetakse selle põhjapoolseima haru lätteid Vao ürgorus Väike-Maarja-Tamsalu teest lõunas. Selle jõeosa eri lõigud on kohalikus kõnepruugis kandnud eri nimesid vastavalt küladele, mida nad läbivad: Vao oja, Kiltsi oja, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi. Aos on jõel kaks paisu, millest üks on kujundatud kärestikuks ja teisele on rajatud kalapääs. Ülemjooksul suubuvad Põltsamaa jõkke paremalt poolt Ilmandu oja ja vasakult Nõmme jõgi.

 

Põltsamaa jõe keskjooksu ülemine osa kulgeb Jõgevamaa ja Järvamaa piiril hõreda või puuduva inimasustusega valdavalt soistel ja metsastel aladel. Piibest kuni Jõekülani voolab jõgi Endla soostiku suurte soode ja rabade vahel, sealt edasi kuni Rutikvereni domineerivad maastikus madalsood, kuusikud ja soostunud niidud. Piibest allvoolu jäävat aeglase vooluga ja looklevat jõeosa tunti veel 19. sajandil Mõhkjõena.

Nava soosaare lähedal hargneb jõgi kaheks. Parempoolne Vanajõeks või Vana-Vorsti jõeks kutsutud jõeharu on süvendamata ja säilitanud ürgse ilme. Sinna suubuvad Preedi ja Oostriku jõgi. Vasakpoolne jõeharu on osaliselt inimtekkeline ja algab Endla järvele viivast Nava jõest. 19. sajandi teisel poolel kaevati järve veetaseme alandamiseks ja ümbruskonna heinamaade kuivendamiseks kanal (tuntud kui Räägu kanal või Uusjõgi) Endla järvest Sinijärve kaudu Põltsamaa jõkke ning rajati Nava jõele tamm, kuid loodimisvigade tõttu alanes veetase vaid 30 cm. 1950. aastatel läbi viidud kanali süvendamise tagajärjel langes järvede veetase sedavõrd, et enamik Endlast ja kogu Sinijärv kadus ning vool parempoolses jõeharus (Vanajões) aeglustus tunduvalt. Nava jõgi, mis varem võis sõltuvalt veetasemete erinevusest voolata mõlemas suunas, voolas nüüd vaid Endla poole. 1968. aastal rajati Sinijärvele algeline pais, mis mõlemad järved suures osas taastas. 1997. aastal ehitati sinna kindlam pais ja 2005. aastal ka kalatrepp. Pärast seda voolab põhiosa Põltsamaa jõe veest Vanajõe kaudu ja Nava jõgi võib jälle mõlemas suunas voolata. Vanajõgi ja Räägu kanal ühinevad veidi enne Jõeküla ja sealt alates ei suubu Põltsamaa jõkke enam ühtegi suuremat lisajõge. Jõekülast Rutikvereni on jõgi lai ja kiirevooluline ning seda on lõiguti kutsutud ka vastavalt Jõeküla ja Rutikvere jõeks. Vahetult enne Rutikveret (alates Päinurmest) oli vanasti kolm jõeharu, kuid pärast süvendustöid on kõrvalharud kinni kasvamas.

Põltsamaa jõe keskjooksu alumine osa Rutikverest Kamarini läbib tihedamini asustatud põllumajanduspiirkondi. Endist Pajusi valda läbivat Põltsamaa jõge oli kujutatud valla lipul ja vapil. Põltsamaa linna juures oli kunagi kaks jõeharu, kuid pärast seda kui linna läbiva haru põhjast hakati ehitusmaterjaliks paekivi murdma ja seda nõnda ühtlasi süvendati, siis parempoolne Kuningamäe alt Kamarisse suunduv jõeharu ajapikku kadus. Kunagise paemurdmise tõttu on jõekallas linnas kohati kõrge ja järsk. Põltsamaal asub mitu jõesaart: Naistesaar (ehk Naissaarik), Saunasaar, Roosisaar (endine Kaubasaar) ja Kirikla saar ning puhastusjaama piirkonnas 3 nimetut saart. Rutikveres, Põltsamaal ja Kamaris on jõele rajatud paisud (Kamaris kaks) koos kalapääsudega. Varem Kamari paisudest allavoolu asunud ebaseaduslik paisrajatis oli 2014. aasta lõpuks likvideeritud. 2015. aastal eemaldati sealt 2 km edasi paiknenud Külmoja paisuvare, mis koos samal aastal kalatee saanud Rutikvere paisuga olid viimased takistused Põltsamaa jõel, mida rändavatel kaladel oli raske ületada.

 

Jõe alamjooks kulgeb vähese asustusega metsade ja rabade piirkonnas Viljandi maakonnas. 1790. aastatel ehitati Rõikale ja Meleskisse peegli- ja klaasivabrikud, mille tarvis vee-energia saamiseks jõge süvendades ja laiendades veehoidla rajati. Nõukogude ajal lasti veehoidla tamm maade kuivendamiseks alla.

Aastail 1843–1844 puhastati jõgi alamjooksul kividest-kändudest ja Tartust hakkas Rõika-Meleski peeglivabrikuni kurseerima aurulaev Karl.

Aastail 1923–1924 loeti jõe alamjooksu laevatatavaks veeteeks. Toona pidi veetee nõuetele vastav jõgi olema teatava laiuse ja sügavusega (mitte alla 0,5 meetri), kärestikuvaba ja piisavalt sirge. Ka lõiku ülevalpool Rõikat loeti parvetatavaks veeteeks, kuigi lõik ülevalpool Põltsamaad oli seda ainult ajutiselt.

Põltsamaa jõgi suubub Pedja jõkke 4,3 km kaugusel selle suudmest Emajõkke.

•  
  Rutikvere pais
•  
  Põltsamaa jõgi Roosisaarelt
•  
  Põltsmaa jõgi ja kalatrepp Põltsamaal
•  
  Põltsmaa jõgi ja suur sild
•  
  Põltsamaa suur sild
•  
  Rannaala Põltsamaa linnas
•  
  Jõgi Kamari juures

Katsepüükide põhjal on Põltsamaa jões väga laialt levinud kalaliikideks hinnatud haugi, särge ja lepamaimu, laialt levinud liigiks võldast. Ülemjooksul on tavaliseks liigiks ka jõeforell, kesk- ja alamjooksul säinas, luts ja ahven. Alates 1997. aastast tehtud vaatlustega on veel kindlaks tehtud järgmiste kalaliikide esinemine: ojasilm, roosärg, teib, turb, mudamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, trulling, luukarits, angerjas ja tõugjas. Tõenäoliseks on peetud, et püsivalt või regulaarselt leidub ka kokre, hõbekokre, hinki, vingerjat, kiiska ja nurgu. Jõe eri lõikude liigirikkust ja mõnede liikide arvukust on pärssinud jõele rajatud kalade rännet takistavad paisud. 2015. aasta lõpuks olid kõik jõe paisud saanud kalapääsu, kujundatud ümber kärestikuks või likvideeritud.

Põltsamaa jõgi on olnud periooditi vähirikas, kuid nende populatsiooni on korduvalt laastanud katk (1897–1901, 1935, 2004–2005). Alates 2005. aastast pole katsepüükidel enam ühtegi vähki tabatud, kuid on arvatud, et mõnes kohas võib neid vähesel hulgal siiski säilinud olla.