Punase Lageda

aastat)) on alev Krasnodari krais Venemaal. See jääb Sotši linna haldusalasse (Adleri rajooni).

Punase Lageda
eesti Punase Lageda vene Красная Поляна ( Krasnaja Poljana ) adõgee Iаткъуадж
Elanikke	4599 (2010)
Koordinaadid	, 40° 12′ E

Punase Lageda asub Mzõmta jõe kaldal 39 km kaugusel Mustast merest ja tema keskosa asub 538 m kõrgusel merepinnast. Seal elas 2010. aasta seisuga 4599 inimest. Adleriga – ja selle kaudu Sotši lennujaamaga – ühendab teda kaasaegne maantee.

4 km mööda Mzõmta jõe orgu ülesvoolu asub eesti küla Eesti Aiake. Paarkümmend kilomeetrit põhja poole jääb 3238 m kõrgune Tšuguši mägi, mis asub Adõgee piiril; paarkümmend kilomeetrit lõunasse jääb Gruusia piir, mis kulgeb mööda Phsou jõge.

Sotši olümpiamängudele eelnenud ehitustegevuse käigus, aastatel 2011–2012, asustati Punase Lageda ja Eesti Aiakese senised elanikud sundkorras mujale ning asula kohale rajati hotellid olümpiamängudest osavõtjatele.^[viide?]

Juba sajandeid varem asus tänapäevase Punase Lageda kohal abhaaside (abasiinide), täpsemalt medoveide, auul. Baltisaksa sõjaväelase Fjodor Tornau andmetel asus sel kohal 1835. aastal Artkuadži asula. Seevastu 1864. aastal nimetati seda Kbaadeks.

21. mail 1864 kohtusid külas eri ilmakaartest tulnud neli sõjaväeosa ning nende juhid kirjutasid Venemaa sõjaväe ülemjuhataja suurvürst Mihhail Nikolajevitši juuresolekul alla manifestile, mis kuulutas Kaukaasia sõja lõppenuks. Selle sündmuse tähistamiseks otsustas Mihhail Nikolajevitš kõigi nelja sõjaväeüksuse ülemate palvel nimetada koha tsaariperekonna auks Romanovskiks.

1878. aastal asus sinna elama 36 kreeka perekonda, kes olid põgenenud Türgist tagakiusamise eest Stavropoli kanti, kuid polnud seal kohanenud. Nad olid elupaika otsides jõudnud sellesse orgu. See juhtus sügisel, kui maapind oli kõikjal sõnajalgadest punane. Kreeklased jäid sinna elama, andsid kohale nime, mis vene keeles oli Krasnaja Poljana, ehitasid kiriku ja avasid kooli. Kirik ja selle kalmistul asuv kellatorn on säilinud tänapäevani.

Teine, hirmsam seletus nime Krasnaja Poljana päritolule viitab verisele tšerkessi genotsiidile 19. sajandi lõpus.

1898. aastal saadeti külasse riiklik komisjon. Komisjoni ettekande põhjal anti asulale 19. juunil 1899 linnaõigused ja kinnistati nimi Romanovski. Järgmisel aastal valmis Punase Lageda maantee, mis ühendas asulat Adleriga.

Kuid ametlik nimi ei levinud kohalike seas; seda ka selle pärast, et mitteeksisteeriva linna Romanovski piires asus eksisteeriv Punase Lageda küla, mis oli kantud ametlikesse dokumentidesse. 1920. aastate lõpul kaotas asula linna õigused ja sai nimeks Krasnaja Poljana. Alevi õigused sai ta 1950. aastal.

Aastal 2010 avati alevis memoriaal Tallinna pronkssõduri koopiaga.

Punasel Lagedal on levinud väikepõllumajandus. Asula on kuulus oma mee poolest. Asulat ümbritsevad kastanimetsad. Ümberkaudsete mägede nõlvadel kasvab palju ravimtaimi.

Punase Lageda lähedal asub Punase Lageda hüdroelektrijaam.

Asula peamine sissetulekuallikas nii suvel kui talvel on turism. Seal on Radisson SAS-i hotell ja Gazpromi mäeturismikeskus Grand Hotel Polyana, lisaks hulk väiksemaid võõrastemaju, pansione ja muid majutuskohti, ning neid ehitatakse üha juurde.

Punase Lageda asub mägedevahelises orus, on suusakuurort ja Sotši 2014. aasta taliolümpiamängude peamine võistluspaik. Seal kavatsetakse korraldada võistlused murdmaasuusatamises, suusahüpetes, kahevõistluses, laskesuusatamises, mäesuusatamises, bobisõidus, kelgutamises, skeletonis, lumelauasõidus ja vigursuusatamises.

Punase Lageda lähedal Mzõmta jõe orus filmiti filmi "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused" mägijõeepisoodid.