Priekule

See artikkel räägib Läti linnast; Leedu linna kohta vaata artiklit Priekulė.

Linn asub Riiast 200 kilomeetri kaugusel Kuramaal, merepinnast 60 meetri kõrgusel.

Priekule
läti Priekule
Priekule vapp
Pindala	5,4 km² (2023)
Elanikke	1808 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 21° 36′ E

Linna järgi on nime saanud Mosseni kihistu Priekule kihistik.

Priekulet on kirjalikes allikates esmamainitud 1482. aastal. Toona asus seal Grobiņa foogtidele alluv Priekule mõis. Aastatel 1560–1609 kuulus Preisimaa hertsogiriiki, seejärel Kuramaa hertsogiriiki. 1680. aastal ehitati sinna luteri kirik. Teise põhjasõja ajal ehitasid Rootsi sõjaväelased sinna Rootsi väravate nime all tuntud hoone.

1871. aastal valmis Liibavi–Romno raudtee, mis tõi kaasa asula kiirema arengu. Asulas avati toona Priekule raudteejaam. Linnaõigused sai Priekule 1928. aastal. Kuramaa lahingute ajal ründasid Nõukogude väed 27. oktoobrist 25. novembrini ägedalt linna, 23 000 hukkunut on maetud linnas vennaskalmistule, mis on Läti aladel suurim. 2009. aastani kuulus Priekule Liepāja rajooni hulka. Aastatel 2009–2021 oli linn Priekule piirkonna keskus.

Priekule linnaväravad ja sealsed bareljeefid on muinsusmälestistena riikliku kaitse all. Kohaliku kaitse all on Kuradikübara muinaskalmed.

Looduskaitse all on vaher kõrgusega 26 ja ümbermõõduga 4,29 meetrit, magus kirsipuu ümbermõõduga 1,9 meetrit ning tamm ümbermõõduga 5,01 ja kõrgusega 20,6 meetrit.

•  
  Vaade linnale
•  
  Rootsi värav
•  
  Luteri kirik