Pinetop Perkins

juuli 1913 Mississippis Belzonis – 21. märts 2011 Texases Austinis) oli USA bluusimuusik.

Pinetop Perkins alustas kitarristina, kuid oli käevigastuse tõttu sunnitud kitarri klaveri vastu vahetama. 1950. aastatel esines ta koos Earl Hookeriga, 1970. aastatel mängis Muddy Watersi bändis.

Oma hüüdnime sai ta Clarence Smithi järgi, kelle hüüdnimi oli Pinetop Smith ja kes kirjutas laulu "Pine Top's Boogie Woogie". Perkins esitas seda laulu alates 1950-ndatest korduvalt. Kuna Smith ise lasti juba 24-aastaselt maha ja see oli Smithi ainus tuntud laul, siis teda eriti ei teatud ja rahvas hakkas arvama, et Perkins ongi ise selle laulu kirjutanud.

Kuigi Perkins tegi kaasa paljude kuulsate muusikute arvututes salvestustes, siis ikka taustamuusikuna, mitte solistina. Esimese sooloalbumi "After Hours" avaldas ta alles 1988, kui ta sai 75-aastaseks.

Aastal 2003 kanti Pinetop Perkins bluusi kuulsuste halli.

2004 juhtis 91-aastane Perkins autot, kui sai Indianas La Portes rongilt löögi. Autost sai vrakk, aga Perkins ei saanud raskelt viga.

Aastal 2005 sai ta elutöö Grammy. Ta oli siis 91-aastane ja jagas koos George Burnsiga (1896–1996) kõigi aegade vanimana Grammy pälvinu nimetust. 2008 pälvis ta teise Grammy parima traditsioonilise bluusi albumi kategoorias aasta varem ilmunud albumi "Last of the Great Mississippi Delta Bluesmen: Live in Dallas" eest. Selle plaadi olid 2004 salvestanud neli bluusilegendi, kellest kõige noorem oli 89-aastane. Ühtlasi sai Perkins kõigi aegade vanimaks Grammy pälvinuks. 2010 salvestas ta albumi "Joined At the Hip", mis pälvis jällegi Grammy parima traditsioonilise bluusi albumi kategoorias. Perkins oli siis 97-aastane.

Perkins jätkas esinemisi kuni oma surmani. Pärast surma tuli tühistada tema rohkem kui kakskümmend esinemist, mille ta oli kokku leppinud.