Pilv: Lendav vesi, atmosfäärinähtus

Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.

Pilv: Pilvede teke, Pilvede liigitus, Vaata ka  See artikkel räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit Pilved (Aristophanes); IT-mõiste kohta vaata artiklit pilvteenus.

Pilv: Pilvede teke, Pilvede liigitus, Vaata ka
Rünkpilv

Pilvede teke

Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu, ebapüsivas vertikaalses tasakaalus oleva õhumassi puhul, tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes adiabaatiliselt (1 °C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu temperatuur on langenud sedavõrd, et selles olev niiskus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.

Kihtpilved tekivad ka õhumasside advektiivsel liikumisel. Soe õhk libiseb jahedama õhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.

Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.

Pilvede liigitus

Fail:Clouds Atlas2.png
Pilvede liigitus
Pilv: Pilvede teke, Pilvede liigitus, Vaata ka 
Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (Stratocumulus mammatus)

Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarse nomenklatuuriga.

Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.

Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.

20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.

Pilv: Pilvede teke, Pilvede liigitus, Vaata ka 
Undulatus asperatus – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas
  • Kategooria: kihtpilved
  • Kategooria: konvektiivpilved
    • Klass: konvektiivsed ehk vertikaalarengu pilved

Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Tags:

Pilv ede tekePilv ede liigitusPilv Vaata kaPilv ViitedPilv VälislingidPilvAtmosfäärJääKondenseerumineUduVeeaurVesi

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Suwałki koridorMaapäevRakkVolbripäevMihkel RaudLähis-IdaVõru maakondEgiptuse jumaladKevadkogritsKährikEesti liiklusmärgidÜlemaailmne majanduskriisBipolaarne häireBrasiiliaRohevintEgiptusAmmoniaakMoldovaAndrus MeriloSulev LuikTekstiilide loendRwandaHõralaidSardiinia maakondFacebookHarju maakondRené PuuraVasakpoolsusPrantsuse kirjanike loendAmeerika Ühendriikide presidentide ja asepresidentide loendLenna KuurmaaMetsvintHelena Lotman2024. aasta suveolümpiamängudŠveitsIvo LinnaRullnokkGeograafilised koordinaadidTenerifePiibli tegelaste loendLoomade loendidHispaania linnade loendBelgiaEuroopa ParlamentVikipeediaRooma riikKarnivoorEesti riigipühadMGM-140 ATACMSSiisikeMikk DedeNäitlejaMaldiividFriedrich Reinhold KreutzwaldHarilik kärnkonnKusti SalmÕhtulehtOsmanite riikOskar LutsEuroopa Liidu liikmesriikGröönimaaNobeli keemiaauhind🡆 More