Peeter Mudist: Eesti kunstnik (1942-2013)

aprill">19. aprill 1942 Tallinn – 6. detsember 2013) oli eesti maalikunstnik ja skulptor.

Ta lõpetas 1960. aastal Tallinna 1. Keskkooli, seejärel õppis ta aastatel 1960–1963 Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikat, kuid jättis õpingud 4. kursusel pooleli ja astus 1963. aastal Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1967. aastal maali erialal.

Seejärel töötas ta Tallinnas, sealhulgas aastatel 1971–1979 Arsis kunstnikuna ning 1979–1981 Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna.

Mudist osales näitustel alates 1968. aastast. Alates 1981. aastast tegutses ta vabakunstnikuna.

Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1972. aastast.

Peeter Mudist viljeles silmapaistvalt kõiki traditsioonilisi kunstiliike: maali, skulptuuri ja graafikat. Ta maalis enamasti äratuntavaid motiive: inimest, lilli, maastikku. Tema hilislooming muutus üha abstraktsemaks. Mudistile olid olulised tema teoste pealkirjad: näiteks "Nuusutab lille" või "Kõik teed on veel valla ja kõik soovid võivad täituda", "Mullatööd Vabaduse väljakul ja tema ümbruses".

Peeter Mudist väljendas ennast ka kirjasõnas. Suurem osa sellest on kaante vahele kogutud kahes autoriraamatus: "Avaldatud Mudist. Ratsukäik" (2002) ja "Illustreeritud Mudist ehk Tobias" (2004). Viimane on mahukas kunstialbum, mis sisaldab autoritekstide ja elulooliste fotode kõrval lõviosa kunstniku loomingust.

• 1977, 1980 Eesti Kunstnike Liidu aastapreemia
• 1977, 1981 Baltimaade maalitriennaali peapreemia
• 1988 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1989 Kristjan Raua preemia (nelikmaal "Ümber Eesti. Hirm. Paanika. Rävala või Kabala")
• 1991 Konrad Mäe preemia
• 1995 Balti Assamblee kunstipreemia
• 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2002 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Ratsukäik")

 

Peeter Mudist oli litograaf Evald Mudisti poeg. Tema tädi oli akvarellist Margarethe Fuks.

Üle 30 aasta kannatas ta Parkinsoni tõve käes.