Pavia

Pavia asub 35 km Milanost lõunas, Ticino jõe ääres. Paviast kagus ühineb Ticino jõgi Po jõega. Milanoga ühendab Paviat Naviglio kanal.

Pavia
[ pav'iia ]
Pindala	62 km²
Elanikke	70 636 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 9° 9′ E

Vana-Rooma ajal oli Pavia nimi Ticinum (Ticino jõe järgi).

Pavia oli aastast 572 langobardide pealinn. Aastal 774 vallutas linna Karl Suur.

Pavia San Michele kirikus said kuulsa Lombardia raudse krooni pähe 9.–12. sajandi Itaalia kuningad. Seal krooniti ka Karl Suur (langobardide kuningaks; 774) ja Friedrich Barbarossa (1155). Oma tähtsuse säilitas Pavia ka siis, kui 1359 sai pealinnaks Milano.

Aastal 1359 läks ta Viscontide võimu alla.

Pavia lahingus (1525) lõi Saksa-Rooma keisri Karl V armee Prantsusmaa kuninga François I väge. François I langes vangi ja pidi Madridi rahu põhjal (1526) oma Itaalia-valdustest loobuma.

Aastast 1540 kuulus Pavia Hispaaniale, aastast 1714 Austriale ja aastast 1859 Piemontele.

 

 

• Pavia kartuuslaste klooster (Certosa di Pavia) 8 km linnast põhja pool
• San Pietro in Ciel d'Oro kirik (12. sajand); endine katedraal
• Basilica di San Michele kirik (7. sajand), liivakivist dekoreeritud fassaad; mosaiigid 12. sajandist; freskod 15. sajandit. San Michele kirik oli langobardide kuningate kroonimiskirik.
• Pavia toomkirik ehitatud Rocchi ja Omodeo poolt 1488. aastal
• Santa Maria del Carmine kirik (1376), gooti stiil
• San Francesco kirik (1260), gooti stiil
• Santa Maria di Canepanova kirik (1492), Bramante projekteeritud kaheksanurkne kuppelkatusega kirik; seal asub Brunswicki hertsogi mausoleum
• San Teodoro kirik; langobardide perioodist
• San Marino kirik, algselt ehitatud kuningas Astolfo poolt
• San Lanfranco kirik (1237)
• Viscontide kastell Castello Visconteo (14.–15. sajand)
• Katusega renessanss-sild Ponte Coperto; algselt ehitatud 14. sajandil
• Borromeo kolledž
• Ghisleri kolledž

Pavia tornid

Keskaegset Paviat tunti kui "saja torni linna". Mõned neist tornidest on siiani vanas linnasüdames säilinud; üks uhkeimaid neist, Torre Civica, kukkus 1989. aastal ootamatult kokku.

Pavia ülikool (asutatud 1361) on üks Euroopa vanemaid ja auväärsemaid ülikoole. Praegu tegutseb see mitmesse klassitsistlikku õue avanevates hoonetes Strada Nuova ääres.

Pavias on sündinud esimene Canterbury peapiiskop Lanfranc (1005).

Köök

Pavia köögi tuntuimad road on zuppa pavese ja Certosa di Pavia munkade looming risotto alla certosina. Pavias nagu kogu Lombardias eelistatakse riisitoite pastale.