Parvel Pruunsild: Eesti ettevõtja

juunil 1969) on eesti ettevõtja. Ta on Bigbanki suuromanik ja erakonna Isamaa suurtoetaja.

Pruunsild on üks Eesti suuremaid maaomanikke: talle kuulub otseselt ja kaudselt üle 300 maatüki Eestis, mille kogupindala on 41 km².

Tähelepanu on pälvinud tema mõju Eesti poliitikale.

Pruunsild on lõpetanud Tartu Ülikooli 1994. aastal rahanduse ja panganduse erialal. Ta kuulub korporatsiooni Sakala.

1991. aastal moodustasid Parvel Pruunsild ja Vahur Voll ASi Mull, mis hankis Leedust 10 000 tonni masuuti. Probleem tekkis, kui ostjaks kavandatud Eesti Kütus soovis maksta pooleaastase viivitusega. Ettevõtjad päästis Tartu linn, mis ostis masuudi neilt ligilähedaselt omahinnaga ära.

1992. aastal avasid Pruunsild ja Voll ning Marek Kerna ettevõtte Liivimaa Lombard, mis tegutses pandimajana. 1994. aastal müüs Kerna enda osaluse äripartneritele. Peagi hakati pakkuma kinnisvara tagatisel laene ning 1997. aastal muudeti ettevõtte nimi Balti Investeeringute Grupiks (millest hiljem sai Bigbank). Küsitavad intressid olid kõrged ja nii jõudis Pruunsild konflikti isegi tollase Tartu linnapea Andrus Ansipiga, kes on väitnud, et tema ja linnavalitsuse poole pöördusid paljaks kooritud inimesed.

1995. aastal pälvis tähelepanu Pruunsilla ja Volli tegevus Tartu südalinnas asuva maja soetamisel, milles Liivimaa Lombard tegutses. Kuigi Tartu linn soovis eelisostuõigust kasutades hoone ise ära osta, olid Pruunsilla ja Volli ning kinnistu omaniku vahel sõlmitud lepingusse lisatud piiravad klauslid, mis viisid maja turuhinna nulli – need tekitanuks linnale potentsiaalseid rahalisi kohustusi ja lubanuks ka uue omaniku all Pruunsillal ja Vollil hoonet edasi kasutada.

1990ndatel esimeses pooles olid Pruunsild ja Voll seotud ka nädalalehe Liivimaa Kuller ja ajakirja Favoriit väljaandmisega.

2005. aastal sai AS Balti Investeeringute Grupp krediidiasutuse tegevusloa. Ettevõtte laenuportfell oli üle 300 miljoni krooni (üle 19 miljoni euro) ja sel oli Eestis üle 8000 kliendi. Sel aastal teenis BIG juba 63,3 miljonit krooni kasumit (4 miljonit eurot).

2019. ja 2020. aastal sai Pruunsild 2,5 miljoni ning 2021. ja 2022. aastal 3 miljoni euro jagu dividende.

2021. aastal ulatus Bigbanki puhaskasum 35,9 miljoni euroni. Äripäev on hinnanud, et äripartneritest Pruunsild ja Voll kuuluvad tänu nende osalusele Bigbankis Eesti rikkamate inimeste hulka. Näiteks 2022. aastal hindas Äripäev Pruunsilla varandust 150 miljonile eurole, millega paigutas ettevõtja Eesti rikaste edetabelis 26. kohale.

Pruunsild taandus 2023. aasta suvel Bigbanki juhtimisest, kui astus tagasi panga nõukogust.

Parvel Pruunsild on erakonna Isamaa (algselt Isamaaliidu) liige 1999. aastast.

Ta kuulus 1999. aastal valitud Tartu Linnavolikogu IV koosseisu ja 2002. aastal valitud V koosseisu, olles vahepeal ka Isamaaliidu fraktsiooni esimees.

Pruunsild on tegelenud rahvastikuteemadega. Nii on ta toetanud mittetulundusühinguid Eesti Sündimusuuringud ja Lasterikkad Isad ning aidanud käivitada sihtasutust Pere Sihtkapital. Eesti Sündimusuuringute mittetulundusühingu juhatajana on töötanud Lea Danilson-Järg, kes on alates 2022. aastast Eesti justiitsminister ja kuulub Isamaa erakonda. Nii tema kui ka Kristjan Järvani puhul on spekuleeritud nagu oleks nende ministriks saamine seotud Pruunsilla mõjuga.

Pruunsild on arvamusküsitlusi korraldava mittetulundusühingu Ühiskonnauuringute Instituut suurrahastaja ja ta osales selle loomisele viinud arutelul korporatsioonis Sakala. 2019. aastal juhtisid Postimehe ajakirjanikud tähelepanu asjaolule, et Isamaa (mille suurtoetaja Pruunsild samuti on) juhtivpoliitikud toetuvad oma sõnavõttudes sageli Ühiskonnauuringute Instituudi uuringutele ja kiidavad neid ning et Ühiskonnauuringute Instituut pöörab erilist tähelepanu just konservatiivsete erakondade põhiteemadele (näiteks Isamaa pensionireformi ideele). Ühiskonnauuringute Instituudi, Isamaa ja Parvel Pruunsilla seoseid kommenteerides ütles Isamaa poliitik Urmas Reinsalu, et sellele ei tasu tähelepanu pöörata ning "nad esitavad seisukohti ja väärtusprobleeme kvaliteetsel teaduslikul moel". Ühiskonnauuringute Instituudi juhi Peeter Espaki sõnul need seosed ühingu sõltumatust ei mõjuta ja nad pole teinud eraldi koostööd Isamaa ega ühegi teise erakonnaga.

Pruunsild on erakond Isamaa suursponsor. Vahemikus 2016–2022 annetas ta Isamaale 978 000 eurot. Eestis on perioodil 2013–2022 erakondadele rohkem annetanud ainult Urmas Sõõrumaa ja Hillar Teder, kelle antud summad jagunevad aga erinevate erakondade vahel. Pruunsilla annetuste suurus ja nende osakaal Isamaa eelarvest on aja jooksul kasvanud. 2022. aastal oli Pruunsild ülekaalukalt suurim parteide rahaline toetaja ja tema antud 400 000 eurot moodustas üle 60% kogu Isamaa annetustulust.

Eesti Ekspressi ajakirjanike 2022. aasta uurimuses Parvel Pruunsilla mõjukuse kohta järeldati, et ta on ise laiema avalikkuse eest varju jäädes süstemaatilise töö ja annetuste abil tõusnud Isamaa ja Eesti poliitika keskseks niiditõmbajaks. Uurimuse kohaselt ta suhtleb poliitikutega (peale Isamaa ka ennekõike EKRE ja Keskerakonna saadikutega), veenab neid, toetab tema jaoks oluliste asjade eest võitlejaid ja aitab endaga sarnaselt mõtlevaid inimesi erakonnas vastutavatele kohtadele, samuti ta asutab, finantseerib ja veab mõjutustööga tegelevaid ühinguid. Nõnda jõudvat Pruunsilla ideed Isamaa parteikoosolekutele ja ühingute jutupunktidesse ning kuna pärast 2019. aasta Riigikogu valimisi sai Isamaa otsustava rolli valitsuse moodustamisel, siis ka poliitilistesse otsustesse. Ajakirjanike hinnangul paistab Pruunsilla poliitilise mõjutustöö eesmärk olevat mitte isiklik materiaalne kasu, vaid oma maailmavaateliste ideede realiseerimine. Poliitikasse olevat teda toonud mure eesti rahva demograafilise olukorra pärast, hiljem on ta tegelenud ka muude ideedega (pensionireform). Parteile tehtud annetusi kommenteerides arvas Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand, et Isamaa "teeb täpselt seda või peab oma ideedeks, oma kohustuseks realiseerida seda, mida Parvel Pruunsild on välja mõelnud" ning et see on probleem, kui ühe inimese autoriteet partei juhtkonna juures on ebaproportsionaalselt suur ja mõjutab nende otsuseid rohkem kui 10 000 erakonna liiget. Pruunsilla tegevust kritiseerisid 2022. aastal Isamaast välja heidetud Parempoolsete juhid. Lavly Perlingu sõnul ei tohiks sellist ühe ärimehe varjatud mõju Eesti poliitikale, ärile ja meediale aktsepteerida ning need, kes Isamaasse jäävad, teevad seda. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri teatel suhtleb ta Pruunsillaga kord-paar nädalas, mõnikord ka pikema pausiga, aga Pruunsild pole kunagi andnud raha sooviga midagi vastu saada ja tal polegi vaja seda teha, sest nad mõtlevad ühte moodi.

Pruunsilla poolt 2023. aastal opositsioonierakondadele annetatud miljonist eurost otsustas Keskerakond 300 000 eurot tagastada põhjendusega, et soovis selle annetusega poliitilises ja õiguslikus plaanis kaasnevaid järeldusi vältida. Jaanus Karilaiu hinnangul tulenes otsus Mihhail Kõlvarti ja Jüri Ratta konfliktist.

Peaminister Kaja Kallas tõi selle taustal välja 2022. aastal ringelnud kuulujutud, et Pruunsilla annetus võib olla seotud Kallase valitsuse lõhkumisega. Selle peale saatis Pruunsilla advokaat nõude peaministrile au haavava valeinfo ümberlükkamiseks. Peaminister nimetas aga kahtlusi põhjendatuteks ning tõi välja, et Keskerakonna poolt valitsusse toodud ja konflikte põhjustanud perehüvitiste tõstmise eelnõu metaandmetest oli näha, et selle oli tegelikult koostanud Isamaa fraktsiooni nõunik. Samuti oli Pruunsild varem toetanud erakondi pärast perehüvitiste tõstmist.

Pensionireform

 Pikemalt artiklis 2021. aasta pensionireform

Eesti Päevalehe, LP ja Delfi koostatavas edetabeli "Eesti Mõjukad 2020" oli Pruunsild 12. kohal. Mõjuhinnangut seostati Isamaa veetud pensionireformiga (teise pensionisamba muutmine vabatahtlikuks), mille suurtoetaja Pruunsild oli. Pruunsild on nimetanud seda kõige olulisemaks reformiks viimase kümnendi jooksul ja rõhutanud, et see annab inimestele suurema valikuvabaduse oma raha kasutamiseks ning soovitanud noortel mõelda pensioni asemel hoopis laste tegemisele. Ta sattus pensioniteemaga tegelema läbi Kristjan Järvani, kellega kuulub samasse üliõpilaskorporatsiooni, ning 2018. aasta kevadel leidis liitlasena Helir-Valdor Seederi, kes oli juba kümnendi eest teinud ettepaneku teise samba likvideerimiseks. Samuti on Pruunsild avaldanud arvamust, et peaksime tõstma pensioniiga.

2019. aastal kajastas Sulev Vedler Eesti Ekspressi artiklis kahtlusi Pruunsilla motivatsiooni suhtes. Nii oletas Andrus Ansip, et Pruunsild toetas reformi, kuna see võimaldaks laenude tasumisel hätta jäänud inimestel oma pensionirahadega võlgu katta ja nii ka Bigbankile rahalist kasu tuua. Pruunsild ja Bigbank eitasid ärihuvide rolli pensionireformi juures ja teatasid, et neil pole selliste halbade laenudega probleeme. Teise tuluvõimalusena viidati artiklis LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni seisukohale, et pensionifondidest väljavõetavat raha hakatakse kasutama uute laenude sissemakseteks. Reformierakonna liige ja endine rahandusminister Jürgen Ligi ütles Delfi Ärilehele, et reformi tulemusel saab Bigbank kätte hulga halvaks läinud laene ja Isamaa on saadud sponsorraha eest teene ära osutanud. Ligi sõnul võiks Bigbanki omanik Parvel Pruunsild ise temale kuuluva panga halvad äriotsused kinni maksta. Samas võtsid pensionireformi vastu sõna ka teised. Vaidlus Riigikogus vastuvõetud pensionireformi teemal jõudis isegi Riigikohtuni, kus see tekitas lahkarvamusi ka riigikohtunike seas.

Bigbanki poolt nimetati alusetuks väidet, nagu oleks pensionireformi peamine võitja Bigbank, sest nende turuosa Eesti tarbimislaenude turul on veidi alla 10%. Samas on Bigbanki esindaja nimetanud ka kallite tarbimislaenude tagasimaksmist pensionifondi rahaga väga targaks otsuseks. Reformijärgne Rahandusministeeriumi analüüs näitas, et umbes 13% väljavõetud rahast ehk 174 miljonit eurot läks inimestel võlgade tagasimaksmiseks ning see oli populaarsuselt kolmas valik raha kontole seismajätmise ja kohe tarbimisse suunamise järel. Bigbanki sõnul maksti neile septembris, kui inimesed teisest pensionisambast väljavõetud raha kätte said, tagasi tavapärasest neli miljonit rohkem tarbimislaenusid, kuid pank seda siiski kasumlikuks ei pidanud, sest neil jäi samas neilt laenudelt saamata ka osa tulevikus muidu laekuma pidanud intressitulusid.

2023. aastal esitas Parvel Pruunsild Tartu maakohtule hagiavalduse Wiki Eesti juhi Ivo Kruusamägi ning poliitikute Andrus Ansipi ja Jürgen Ligi vastu, taotledes enda sõnul Vikipeedia artiklis nende väidete ümberlükkamist, mis seostasid teda pensionireformist kasusaamisega, kuna tema hinnangul on tegemist laimuga. Kruusamägi nimetas seda vaigistuskaebuseks ning kirjeldas toimuvat rünnakuna sõnavabadusele. Pruunsild võttis peagi tagasi Kruusamägi vastu tehtud hagi.

2000. aastal osales ta Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi asutamises ning on olnud selle nõukogu liige.

Ta oli 2018–2019 tegutsenud Riigireformi sihtasutuse asutajaliige.

Ta on üks EELK Toetusfondi suurtoetajatest.

2023. aastal toetas ta Metsküla algkooli 40 000 euroga. Vald kandis raha tagasi ja kinnitas kooli sulgemise.

Korporatsioon Sakala on püüdnud aastaid osta nende konvendihoone kõrval asuvat Eesti Rahva Muuseumi endist näitusemaja, mida soovis endale ka Tartu linn. 2023. aasta aprillis soetas korp! Sakala vilistlaskogu hoone Riigi Kinnisvaralt 1,22 miljoni euro eest. Mais ilmnes, et Kaitsepolitseiamet kahtlustab ostuga seoses Tartu abilinnapead Priit Humalat toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses ja Pruunsilda sellele kaasa aitamises. Hoonet koormas ostueesõigus Tartu linna kasuks, mida linn aga ei kasutanud. Humal oli Pruunsilla kunagine koolivend, ta pereliikmetel on laene Bigbankist ning ettevõtja oli toetanud tema valimiskampaaniat. Pruunsild nimetas selliseid kahtlustusi täiesti meelevaldseteks. Humal lahkus töörahu huvides 1. juunil abilinnapea ametist. Tema väitel polnud kõnealune kinnistu ostueesõigusega koormatud ning varasemate omandamise plaanide ülevaatmata jätmine oleks olnud vastutustundetu.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kretel Tamm avaldas ERRi portaalis arvamusartikli, kus kritiseeris Pruunsilla tegevust kriminaalmenetluse kohta info jagamisel. Pruunsild esitas seejärel nõude Tamme vastu, mille kohaselt haavas prokurör Pruunsilla au.

Ta on teist korda abielus ja tal on seitse last. Elab Vooremaal.

Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.