Püriit on sulfiidne mineraal.
Püriit | |
---|---|
Omadused | |
Keemiline valem | FeS2 |
Mineraaliklass | sulfiidid |
Molekulmass | 119,98 |
Värvus | rohekaskollane, hall |
Tihedus | 5,02 g/cm³ |
Kõvadus | 6...6,5 |
Lõhenevus | halb |
Süngoonia | kuubiline |
Punktigrupp | kuubiline diploidaalne |
Kriips | rohekasmust |
Kaksistumine | tavaline |
Murdepind | karpjas |
Läige | metalne |
Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS2).
Püriit on kõige levinum sulfiidne mineraal. See tekib peamiselt kas hüdrotermaalselt või diageneetiliselt.
Püriit on enamasti kollakat või halli värvi, moodustab kuubilisi kristalle, tihedus 4,9...5,1 g/cm³, metalse läikega. Tüüpilise maakmineraalina on püriit mikroskoobi all läbipaistmatu, tema kõvadus on 6...6,5.
Ehkki püriit sisaldab rauda, ei kasutata teda rauamaagina, sest selleks otstarbeks sobivad hematiit ning magnetiit paremini.
Püriiti on aetud segi kullaga, mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks. Iroonilisel kombel võib püriit mõnikord esineda koos kullaga. Kullast veelgi rohkem sarnanevad püriidiga markasiit ning kalkopüriit.
Püriiti ja markasiiti esineb Eesti aluspõhja kivimites sageli, kuid hajutatult väikeste terakestena. Silmapaistvas kontsentratsioonis esineb püriiti Alam-Ordoviitsiumis (diktüoneemakilda all), kus püriidikihi paksus ulatub kohati 30 sentimeetrini.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Püriit |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Püriit, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.