Püüfaasan

Püüfaasan (Ithaginis cruentus) on faasanlaste sugukonda kuuluva püüfaasani perekonna ainuke liik.

Püüfaasan
Püüfaasan
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kanalised Galliformes
Sugukond Faasanlased Phasianidae
Perekond Püüfaasan Ithaginis
Liik I. cruentus
Binaarne nimetus
Ithaginis cruentus
(Hardwicke, 1821)
Püüfaasan  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Püüfaasan (perekond).

See elutseb Indias, Nepalis, Bhutanis, Hiinas ja Põhja-Myanmaris.

Püüfaasan oli aastatel 1642–1975 eksisteerinud Sikkimi kuningriigi rahvuslind ja on siiani India Sikkimi osariigi lind.

Alamliigid

Püüfaasanil on neliteist üldtunnustatud alaliiki:

  • I. c. annae (Mayr & Birckhead, 1937) – Kesk-Hiina läänepoolsem külg (Loode-Sichuan)
  • I. c. affinis (CW Beebe, 1912) – Kirde-India (Sikkim), Lääne-Bhutan ja Kagu-Tiibet
  • I. c. beicki (Mayr & Birckhead, 1937) – Kesk-Hiina põhjapoolsem külg (Kirde-Qinghai)
  • I. c. berezowskii (Bianchi, 1903) – Kesk-Hiina (Lõuna-Gansu ja Põhja-Sichuan)
  • I. c. clarkei (Rothschild, 1920) – Kesk-Hiina lõunapoolsem külg (Loode-Yunnan)
  • I. c. cruentus (Hardwicke, 1821) – Põhja-Nepalist kuni Lõuna-Tiibetini
  • I. c. geoffroyi (Verreaux, 1867) – Kagu-Tiibet
  • I. c. holoptilus (Greenway, 1933) – Kesk-Hiina lõunapoolsem külg (Yunnan)
  • I. c. kuseri (CW Beebe, 1912) – Kirde-India (Arunachal Pradeshi idaosa & Põhja-Assam) ja Lõuna-Hiina (Kagu-Tiibet ja Loode-Yunnan)
  • I. c. marionae (Mayr, 1941) – Lõuna-Hiina (Lääne-Yunnan) ja Kirde-Myanmari piirialad
  • I. c. michaelis (Bianchi, 1903) – Kesk-Hiina põhjapoolsem külg (Loode-Gansu ja Põhja-Qinghai)
  • I. c. rocki (Riley, 1925) – Kesk-Hiina lõunapoolsem külg (Loode-Yunnan)
  • I. c. sinensis (David, 1873) – Kesk-Hiina (Shaanxi)
  • I. c. tibetanus (ECS Baker, 1914) – Ida-Bhutan ja Kagu-Tiibet

Välimus

Püüfaasan 
Püüfaasan Bhutanis

Täiskasvanud püüfaasanid kaaluvad enamjaolt 410–655 g, isaslinnud on pikkuselt 44–48 cm (saba 16,5–18 cm) ja emaslinnud 39,5–42 cm (saba 14–15,5 cm).

Käitumine

Toitumine

Nad toituvad elupaigast ja aastaajast sõltuvalt näiteks samblast, mahalangenud lehtedest, rohuvõrsetest, seemnetest ja marjadest.

Pesitsemine

Liigi pesitsusaeg on enamasti alates aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni. Pesa teevad nad maapinna lohkudesse ja vooderdavad selle rohuga.

Kurnas on 2–7 roosakat-tuhmkollakat, kohati punaste ja tumepruunide tähnidega muna. Liigi haudeperiood kestab 37 päeva vabas looduses (26–29 kinnipüütuna) ja haudumisega tegeleb ainult emaslind, kuid poegi toidavad hiljem mõlemad.

Seisund

Püüfaasan 
Püüfaasanid Bhutani Phrumsingla rahvuspargis

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku järgi on liik soodsas seisundis.

Viited

Kirjandus

  • Kazmierczak, Krys; Singh, Raj (1998). A Birdwatchers' Guide to India. London, UK: Prion. ISBN 978-1-871104-08-0.
  • Verma, Rajesh (1999). Sikkim: A Guide and Handbook : with Road, Town, and Trekking Maps. Gangtok, India: S. Verma. ASIN B0006FEJ74.

Tags:

Püüfaasan AlamliigidPüüfaasan VälimusPüüfaasan KäituminePüüfaasan SeisundPüüfaasan ViitedPüüfaasan KirjandusPüüfaasanFaasanlasedLiik (bioloogia)

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Euroopa riigidLauri MäeseppHarilik lõokannusVikipeediaNootTiina ParkKaardimängSaarmasMaltaAmeerika ÜhendriigidIndrek OjariTenerifeŠveitsNirkPrantsusmaaCarles PuigdemontTõlgeSaare maakondJürgen LigiLätiMesopotaamiaEestlaste muistne vabadusvõitlusSuurte arvude nimetusedRakvereRasmus MerivooErkki HüvaPapagoilisedMait MalmstenLavly PerlingKaia SkoblovMoskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu KirikEesti poliitikute loendDelfi (portaal)In memoriam 2024Ameerika Ühendriikide linnade loendBulgaariaNikolai BaturinEndiste riikide loendHollandAlmatõMatsalu rahvusparkTallinna linnavolikoguJaan KaplinskiTehiskeelte loendKaeveõõsSookurgJeesusÖösorrMirtel PohlaItaalikudOkeaaniaEesti keele foneetikaOravÜlo VinterAare JärvanJalaväe lahingumasinHarilik maikellukeDemokraatiaAarne ÜkskülaNartsissismInglise punkansamblite loendSoome kirjanike loend🡆 More