Põlva: Linn maal vallas

Põlva
	Kesk tänav
Pindala	5,5 km² (2020)
Elanikke	5535 (1.01.2023)
EHAK-i kood	6536
Koordinaadid	, 27° 3′ E

Ta asub Orajõe alamjooksul.

Nimi

Legendi kohaselt on Põlva saanud nime Põlva kirikusse müüritud põlvitava Maarja-nimelise tüdruku järgi.

Ka keeleteadlased Gustav Must ja Julius Mägiste seostavad Põlva nime sõnaga põlv, mis võib tähendada mis tahes käändu. Arvatavasti märkis see käänukohta Orajõe orus.

Ajalugu

Põlva kirik valmis lõplikul kujul 1460–1470.^[viide?]

Põlva kiriku ja kirikumõisa (Pölwe) juurde tekkis väike alevik juba 19. sajandi teisel poolel. 1907. aastal asutati Põlvas haridusselts. 1910. aastal ehitati valmis seltsimaja. 1931. aastal avati koos Tartu–Petseri raudteega Põlva raudteejaam, mis elavdas oluliselt asula majanduselu. Esimese Eesti Vabariigi ajal jäi Põlva elanike arv siiski tagasihoidlikuks.

Suvesõjas algas Põlva vabastamine kommunistidest 1941. aasta 6. juuli keskpäeval. Võeti üle vallavalitsus, postkontor, miilitsajaoskond ja teised avalikud asutused. Nende asutuste kommunistlikku võimu kandvad juhid vangistati. Sama päeva õhtupoolikul asus tegevust juhtima metsavend kapten Rein, kellel oli õnnestunud Venemaale viidavast Petseri Laskurpolgust eemalduda, kui viimane pärast puhkuspeatust Mõla orus asus rännakmarssi Irboska suunas jätkama.^[viide?]

Põlvas tehti nüüd kiireid ettevalmistusi lahingu vastuvõtmiseks taganevate Vene vägedega, mis näis paratamatuna, sest nende tugevad jõud istusid veel Võrus ja nende peastaap umbes kümne mitmesuguse bussi, veo- ja sõiduautoga asus Väimela mõisas. Hävitussalkade kohta puudusid täpsemad teated.

Põlva enese lahingujõud oli nõrk, ainult umbes 10 püssi ja Mooste vallast kohale toodud vanemat tüüpi kergekuulipilduja Lewis, mis oli hästi hoitud ja töötas hästi. Meeste moraal oli aga kõrge ja oldi täis võitlusvaimu. Salga käsutuses seisis üks sõiduauto ja paar veomasinat. Võitlusliin ehitati välja Rosma metsa lääneservale Võru–Põlva maanteele ning tõkestati maantee. Sama tehti Tännasilma–Põlva teega (Kanepi–Leevaku maantee). Igasse telefonipunkti oli paigutatud valve, ratturpiilurid saadeti ette maanteele, igas külas oli korraldatud vaatlejaid ja valvet. Põlvas oli kehtestatud liikumiskeeld kella 21–05.

Ettevalmistatud ja oodatud lahing jäi seekord tulemata, aga 16. augustil 1944 langes Põlva uuesti Punaarmee kätte.^[viide?]

Põlva arengule ja rahvaarvu kasvule andis hoo sisse rajoonikeskuseks saamine 1950. aastal. 8. juunil 1961. aastal anti Põlvale alevi õigused ja asulast kujunes kohaliku piirkonna majanduslik keskus. Suurematest ettevõtetest tegutsesid Põlvas piimakombinaat, linavabrik, Põlva KEK, Põlva MEK, Põlva EPT.

Põlva sai linnaõigused 10. augustil 1993. Linn oli eraldi omavalitsusüksus 2013. aastani, mil ta ühines Põlva vallaga.

Rahvastik

Elanike arv

1940	1950	1956	1970	1980	1990	1995	2000	2005	2010	2014	2018
414	776	1120	3286	5000	6990	7176	6498	6440	6296	5661	5458

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põlva elanikest eestlasi 97,0%, venelasi 1,7%, ukrainlasi 0,6% ja soomlasi 0,3%.

Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011

Rahvus	1970		1979		1989		2000		2011
Rahvus	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	3080	100	4817	100	7038	100	6467	100	5767	100
eestlased	2858	92,79	4446	92,30	6560	93,21	6234	96,40	5594	97,00
venelased	81	2,63	234	4,86	291	4,13	132	2,04	99	1,72
ukrainlased	3	0,10	30	0,62	74	1,05	36	0,56	32	0,55
soomlased	19	0,62	39	0,81	47	0,67	21	0,32	16	0,28
valgevenelased	5	0,16	10	0,21	9	0,13	9	0,14	2	0,03
leedulased	0	0	1	0,02	1	0,01	1	0,015	1	0,02
poolakad	...	...	1	0,02	5	0,07	0	0	1	0,02
tatarlased	...	...	0	0	4	0,06	3	0,05	2	0,03
lätlased	3	0,10	5	0,10	3	0,04	1	0,015	1	0,02
sakslased	...	...	42	0,87	18	0,26	2	0,03	1	0,02
juudid	0	0	0	0	0	0	0	0	1	0,02
muud	111	3,60	9	0,19	26	0,37	28	0,43	17	0,29

Majandus

Tähtis majandusharu on tööstus. Töötleva tööstuse alal tegutsevate ettevõtete (9) käive oli 2012. aastal umbes 75 miljonit eurot. Traditsiooniliselt on tähtsaim kohalikul toormel baseeruv tööstusharu toiduainetööstus. Suurima käibega on AS Tere tootmisüksus. Oluline on ravimitööstus – Takeda Pharma käive oli 2013. aastal 24,8 miljonit eurot. Põlvas tegutsevad ka puidutööstuse ja rõivatööstuse ettevõtted.

Haridus

Põlvas on 2023. aasta seisuga järgmised koolid:

Põlva Kool
Põlva Roosi Kool
Tartu Luterliku Peetri Kooli Põlva õppekoht
Põlva Gümnaasium

Põlvas tegutsevad ka huvikoolid Põlva Muusikakool ja Põlva Kunstikool.

Sport

Põlva üks edukamaid spordiklubisid on käsipalliklubi Põlva Serviti. Jalgpalliklubidest asuvad seal Põlva Lootose meeskond ja naiskond, kes mängivad Lootospargi staadionil.

Põlvas spordiklubisid ühendab Põlva Maakonna Spordiliit.

Põlva kui Eesti lõõtsapealinn

Põlvas on pingutatud selle nimel, et rahvuslik lõõtspillimängu traditsioon oleks elujõuline ning pilli valmistamise oskus jääks püsima. Linnas on võimalik õppida lõõtspilli nii mängima kui ka valmistama, samuti populariseeritakse lõõtspillimuusikat, kogutakse lõõtspillipärandit, väärtustatakse pillimeistrite tähtsust rahvuskultuuris ja korraldatakse rahvusvahelisi lõõtspillipidusid. Ehedaim näide sellest on iga-aastane traditsiooniline lõõtspilli laulu- ja pillipidu "Harmoonika".

17. jaanuaril 2015. aastal kuulutati Põlva Eesti lõõtsapealinnaks, et tunnustada linnas tehtavat lõõtspillipärandi kandmise ja -hoidmise tööd. Tiitli andis linnale üle toonane Tallinna linnavolikogu esimees ja võrgustiku „Euroopa kultuuripealinnad Eestis“ juht Toomas Vitsut.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Põlva – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Põlva, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.