Põhjasaami Keel

põhjasaami keel (davvisámegiella, sámegiella)
Kõneldakse	Norra; Rootsi; Soome
Piirkonnad	Fennoskandia
Kokku kõnelejaid	20 700
Keelesugulus	uurali keeled; soome-ugri keeled; soome-saami keeled; põhjasaami keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Enontekiö vald, Inari vald, Utsjoki vald, Sodankylä vald (Soomes) Deatnu vald, Kåfjordi vald, Guovdageaidnu vald, Kárášjohka vald, Lavangeni vald, Porsangeri vald, Unjárga vald (Norras)
Keelekoodid
ISO 639-1	se
ISO 639-2	sme

Grammatika

Arv ja asesõnad

Asesõnadel ja verbidel on põhjasaami keeles kolm arvu: ainsus, kaksus ja mitmus.

arv	isik	eesti keeles	nominatiiv	eesti keeles	genitiiv
ainsus	esimene	mina	mun	minu	mu
	teine	sina	don	sinu	du
	kolmas	tema	son	tema	su
kaksus	esimene	meie kaks	moai	meie kahe	munno
	teine	teie kaks	doai	teie kahe	dudno
	kolmas	nemad kaks	soai	nende kahe	sudno
mitmus	esimene	meie	mii	meie	min
	teine	teie	dii	teie	din
	kolmas	nemad	sii	nende	sin

Kolmanda isiku asesõna ("tema", "nemad kaks", "nemad") käänamine:

	ainsus	kaksus	mitmus
nominatiiv	son	soai	sii
genitiiv-akusatiiv	su	sudno	sin
lokatiiv	sus	sudnos	sis
illatiiv	sutnje	sudnuide	sidjiide
komitatiiv	suinna	sudnuin	singuin
essiiv	sunin	sudnon	sinin

Kirjakeel

Saami kirjakeeltest kasutatakse põhjasaami kirjakeelt enim. Selle kehtiv kirjaviis kehtestati 1979. aastal. Varem oli Norras, Soomes ja Rootsis, kus keelt kasutati, käibel erinevad kirjaviisid. Põhjasaami praegune ortograafia järgib paljuski norra eeskuju.

Põhjasaami tähestik:

A Á B C Č D Đ E F G H I J K L M N Ŋ O P Q R S Š T Ŧ U V X Y Z Ž

Meedia

Kirjastused Davvi Girji ja DAT avaldavad põhiliselt põhjasaamikeelseid raamatuid. Kárášjohkas anti välja kaks korda nädalas ilmuvat ajalehte Min Áigi ja Guovdageaidnus samuti kaks korda nädalas ilmuvat ajalehte Áššu, praeguseks on need ühinenud ajaleheks Ávvir. Soome, Rootsi ja Norra rahvusringhäälingu saami toimetuste koostööna on televisioonis igal õhtul 15-minutiline põhjasaamikeelne uudistesaade, samuti on Soomes, Rootsis ja Norras põhjasaamikeelne raadiokanal.

Meieisapalve põhjasaami keeles

Áhččámet, don guhte leat almmis.
Basuhuvvos du namma.
Bohtos du riika.
Šaddos du dáhttu,
mo almmis nu maiddái eatnama alde.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibbi.
Ja atte midjiide min suttuid ándagassii,
nugo miige ándagassii addit velggolaččaidasamet.
Alege doalvvo min geahččalussii,
muhto beastte min bahás eret.
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálašvuhtii.
Ámen.

Vaata ka

Põhjasaamikeelne Vikipeedia

Välislingid

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Põhjasaami keel, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.