Pähkla: Küla Saaremaa vallas Saaremaal

Pähkla
Pindala	9,66 km²
Elanikke	149 (1.01.2019)
EHAK-i kood	6562
Koordinaadid	, 22° 28′ E

Kuressaare–Võhma–Panga maanteel asub küla 4.–6. kilomeetril.

Pähkla küla on läbi aegade eri võimude valdustes kandnud eri nimesid. Küla on esimest korda mainitud 1453 ning siis nimetati seda Hynke Pagenkurgell is tho Pechgelliks. Hiljem on eri nimedest mainimisi aastatest 1504 (Pechel), 1645 (Pechkell), 1782 (Pechell), ja 1798 (Pehkla, Pehkla mois).

Pähkla üheks osaks peetakse ka Platsi küla, mida enam külade nimekirjadest ei leia. Küla nimetati Maksiks. Esimesed teated külast on aastast 1731, kui küla nimetati nimega Maxi Peter. 1782. aastal on küla nimi olnud Maksi Hanus Tochter Tio, 1811. aastal Maksi Ado, 1826. aastal Maksi. Külasse kuulus 17 talu: Hannuse, Aru, Kopli, Köögi (Marbu), Lapi (Loigu-Liiva), Marguse, Maripuu, Nurme, Paju (Tammela), Põllu, Pärna, Püüdingu (Aida), Rehe, Talli, Vanakõrsi, Vene ja Välja.

Pähklas asub Saaremaa suurim ning kuulsaim ohvriallikas Pühatu (Põhjatu) allikas. Nime on allikas saanud rahvasuus levinud loo põhjal, mille kohaselt olevat kord seitse süllapikkust ritva üksteise otsa seotud ja allikasse pandud, kuid põhi olevat kätte saamata jäänud. Ka terve küla köied ei olevat kokkuseotuna põhja ulatunud. Allikasse käidi ohverdamas üle kogu Saaremaa ning ohvriand oli enamasti raha. Allikas asub Pähkla küla taga väikses metsatukas. Nõukogude ajal veeti Pähkla mõisa lammutamise praht allikasse, kuid sellest hoolimata on allikas siiani sügavrohelise värvusega. Vett kasutas Pähklas asunud kalakasvandus oma basseinides. Maaparandajad on allika säilitamiseks juhtinud kraavid kaugemalt läbi, et need ei mõjutaks allika veetaset.

Haldusajalugu

Pähkla küla kuulus Pähkla mõisale. Pähkla mõisavald ühendati 1891. aastal Kaarma-Suure vallaga. 1939. aasta vallareformi järel kuulus küla Kuressaare valda. 1945. aastal moodustati endiste valdade koosseisus külanõukogud ning Pähkla kuulus Kuressaare külanõukogu alla.

Aastatel 1991–1999 kuulus küla Kuressaare valda ja seejärel 2014. aastani Kaarma valda. Aastatel 2014–2017 asus küla Lääne-Saare vallas. 2017. aasta haldusreformist alates kuulub küla Saaremaa valla koosseisu.

Esimesed kättesaadavad kirjalikud teated Pähkla elanikest pärinevad 28. veebruaril 1782 koostatud hingeloendusest, millest on praeguseks säilinud revisjonilehed. Selle kohaselt elas Pähkla aladel 152 meest ja 131 naist ehk kokku 283 inimest. Kirjeid sellest hingeloendusest on kaks – üks saksa, teine vene keeles.

Järgmised revisjonilehed pärinevad 23. augustist 1811, millest selgub, et 1795. aastal on ka loendus toimunud. Selle kohaselt elas Pähklas 181 hinge, mis näitab, et võrreldes 1782. aastal toimunud loendusega on elanike arv kolmeteistkümne aastaga vähenenud ligi 100 inimese võrra. 1811. aasta andmete järgi inimeste arv jälle tõusis: 192 inimest, 56 perekonda.

Järgmised revisjonilehed pärinevad 1816. aastast. Sealt selgub, et 1816. aastal elas Pähklas endiselt 56 perekonda, kuid inimeste arv oli suurenenud 7 võrra ehk 192-lt 199-le. 1826. aastal koostatud revisjoniraamatus oli Pähklas 51 perekonda 221 inimesega. 1834. aasta revisjoniraamatu järgi elas Pähkla aladel 47 perekonda 216 inimesega.

Järgmine revisjoniraamat pärineb aastast 1850 ning selle järgi elas Pähkla aladel 49 majapidamist 245 inimesega. Viimane revisjoniraamat pärineb aastast 1858, selle andmetel elas Pähkla aladel 255 inimest 48 talus.

1959. aasta seisuga elas Pähkla aladel 106 inimest, 1970. aastal 149, 1979. aastal 160 ning 1989. aastal 154 inimest.

2006. aastal koostatud Pähkla küla üldnimekirjas on 168 inimest 44 taluga. Nendest 168 elanikust 44 elas korteris, 12 hooldekodus ja 112 talus.^[viide?]

1. jaanuari 2015. aasta seisuga elas Pähklas 164 inimest.

Esimesed teated Pähkla külakoolist on aastast 1817, kuid veel 1842. aastal puudus koolil oma koolimaja. Seal avati apostliku õigeusu kihelkonnakool, mis töötas veel Vene aja lõpulgi.

On teada, et pärast 1900. aastat avati Pähklas algkool ja raamatukogu ning töötas näitering. 6‑klassiline kool tegutses Pähkla mõisa hoones. 1924. aastal said õpilased seal õppida muu hulgas esperanto keelt, mida õpetas Vladimer Lepik. 1932/1933. õppeaastal õppis koolis 57 õpilast ja töötas kaks õpetajat.

Pähkla mõisahoones esimesel korrusel asusid raamatukogu ning suur saal, kus toimusid pulmapeod, matused, näite- ja lauluring ning muud tähtsamad üritused. Hoones oli ka kino, mis oli kohalike noorte seas väga populaarne.

1980. aastatel, kui endine kartulikelder oli renoveeritud, korraldati seal üritusi: kevadel külvipidu, naistepäeva, sügisel lõikuspidu, talvel nääre ja aastavahetuspidusid, külakokkutulekuid.

Jaanituledele toodi põletusmaterjali tervest külast. Kindlat jaanitule kohta ei olnud, igal aastal lepiti lihtsalt kokku, kus jaanituld peetakse. Muusika järgi mängiti ja tantsiti, muusika tuli lindilt. Toidukaup osteti enne kokku ja seejärel müüdi seda kohapeal. Õunapuuaiaäärne ala oli põhiline koht, kus jaanitulesid peeti.

Kokkutulekuid on Pähkla külal olnud kaks, neist viimane oli 2006. aastal vana kartulikeldri hoovis.

1. mai kolhoos

Kollektiviseerimise laine tõttu tekkis Pähklas Saaremaa teine kolhoos nimega 1. mai kolhoos ning see rajati 1948. aasta suvel. Esimeseks esimeheks sai sama küla Rehe talu peremees Mihail Lepik. Kolhoosil oli mitu lauta: rehelaut noorloomadega, pulli- ja lehmalaut ning kaks väiksemat sigalat. Kui valmis uus sigalakompleks, said varasematest sigalatest eraldi noorlooma- ja vasikalaut.

Kolhoosil oli oma saekaater, viljaait, töökoda, ladu, õunapuuaed, sigala ja viljaait. Kolhoos oli võimas ja sellel oli oma suur töökoda, kus hoiti kolhoosi tehnikat. See oli üks tugevamaid kolhoose Saaremaal. Kolhoosi keskus oli mõisahoone, kus peeti ka suuremaid koosolekuid ja üritusi.

1970. aastal ühinesid 1. mai kolhoos Pähklas, Kaardiväelase kolhoos Saial ning Vanemuise kolhoos Lahekülas üheks suureks V. I. Lenini nimeliseks kolhoosiks. Kolhoos ehitas oma töötajate tarbeks kaks kahekorruselist kortermaja ja ühe kahekorruselise elamumaja, mis hiljem võeti kasutusele hooldekoduna. Küla keskuses asus ka Lenini-nimelise kolhoosi lasteaed.

Pähkla sigala

Pähkla sigalakompleks rajati 1970. aasta teisel poolel ja seal kasvatatakse korraga rohkem kui 4000 siga. Sigala kuulub osaühingule Saare Peekon ning peaaegu kogu toodang läheb OÜ Saaremaa Lihatööstusele. Sigalas töötab 14 inimest.

Pähkla hooldekodu

Pähkla hooldekodu hoone valmis 1960. aastaks, esialgu oli see kolhoosis töötavate inimeste elukoht. 1995. aastal avati Pähklas hooldekodu neile, kes saavad üldiselt endaga ise hakkama. Hooldekodul on eraldi majas olemas kaminasaal, kus korraldatakse külaüritusi, näiteks külanõupidamisi. Talvel süüakse seal lumepäeva raames üheskoos suppi. Majas elab 12 inimest.

Pähkla kalakasvatus ja kalapüük

2000. aastate alguses alustati Pähklas aktiivset kala- ja vähikasvatust. Et ettevõte sai edukamaks, otsustas endise kartulikeldri uuesti korrastanud omanik asutada samasse kohta väikeste juurdeehituste ja tiigiga söögikoha. Inimesed saavad seal endale ise kala püüda ja soovi korral ära lasta küpsetada või ka koju toorest kala kaasa osta. Kiiretel suvekuudel on omanikule abiks kohalikud noored. Kokku on söögikohas einestamiseks 60 kohta.

Muud Pähkla küla ettevõtted

Pähklas asub Kuusetuka turismitalu, mis tegeleb turistide majutamisega. Ettevõte tegutseb suviti, turistidel on võimalik ööbida neljas palkmajas või soovi korral rentida endale telkimisplats.

• Lembri Uudu