Otepää Gümnaasium

See oli esimene eestikeelne maagümnaasium, mis alustas tegevust 3. oktoobril 1907 progümnaasiumina.

Otepää Gümnaasium
Otepää Gümnaasiumi hooned
Asutatud	03.10.1907
Kooli tüüp	põhikool ja gümnaasium
Direktor	Maire Murumaa
Klassikomplekte	24
Linn	Otepää
Maakond	Valga maakond
Vald	Otepää vald
Asula	Otepää linn
Aadress	Koolitare 5
Deviis	Otepää Gümnaasium kingib võtme tulevikku
Koduleht	Otepää Gümnaasiumi koduleht

Rahvahariduse algus Otepää piirkonnas

Esimesed teated kooli olemasolust Otepääl pärinevad aastast 1686, kui Forseliuse seminari kasvandik Otepääle talurahvakooli asutas. 1688. aastal lõpetas Otepääl kooli juba 31 last. 1808. aasta sügisel asutati Otepää köstrikooli asemele teise astme talurahvakool kihelkonnakooli nime all, mis töötas kolmeklassilisena: 4., 5. ja 6. klass. Esimene koolmeister oli seal K. H. Moritz. Märkimisväärne areng Otepää kihelkonna koolide arengus toimus aastatel 1872–1880, mil Otepää pastorina töötas esimene eesti soost kirikuõpetaja Jakob Hurt. Hurda eestvõttel ehitati 1879. aastal uus koolimaja. 1883. aasta sügisel asus Otepää kihelkonnakooli koolmeistri kohale Jakob Pärn, kes jäi sellele tööle 25 aastaks ning jätkas ka kirjanduslikku tegevust. Otepää kihelkonnakooli tegevus lõppes ametlikult 1923/1924. õppeaastaga. 1924. aasta sügisest sai koolist Vana-Otepää Kõrgem Algkool (1.–7. klass). Samal ajal kihelkonnakooliga tegutsesid piirkonnas Nüpli vallakool, Pilkuse vallakool, Kastolatsi vallakool. Nuustaku alevikus tegutsesid eri nimede all õigeusu kool, Nuustaku aleviku kool ning ühe- ja kaheklassiline ministeeriumikool ja erakoolid.

Eestikeelse progümnaasiumi loomine

1905. aasta revolutsiooni järel välja antud seadus lubas asutada erakoole, kus õppekeeleks on kohalik keel. Need koolid ei saanud kroonukoolide õigusi ja riiklikku toetust. Et lubatud koolid saaksid eksisteerida, tuli asutada haridusseltse, kes koole majanduslikult toetaksid. Nuustaku karskusseltsi Edasi juhi Gustav Wulffi eestvedamisel asutati 1906. aastal Nuustaku Kooliselts, mille esimeheks valiti Gustav Wulff.

3. oktoobril 1907 alustas tegevust Nuustaku Kooliseltsi teise järgu eraprogümnaasium. Tegevust alustati üüripinnal 42 õpilasega ja 2 õpetajaga. Igal järgmisel aastal lisati üks klass, kuni 1910/1911. õppeaastal oli kool kujunenud täielikuks progümnaasiumiks (3 ettevalmistusklassi ja 4 põhiklassi, seega kokku 7 klassi). Õppekeel oli eesti keel, välja arvatud vene keele ja Venemaa ajaloo aines, mida õpetas venelanna, kes eesti keelt ei osanud. Õppemaksu määras selts võimalikult madala, et see kellelegi raskusi ei valmistaks. Ettevalmistusklassides oli õppemaks 15 rubla aastas. Vanemates klassides õppemaks järk-järgult tõusis, ulatudes 4. klassis 40 rublani aastas. Kehvemate perede lastel vähendati õppemaksu kuni sellest täieliku vabastamiseni. 1909. aastal valmis Nuustaku alevi ja ümberkaudsete elanike ühise töö tulemusena progümnaasiumi hoone (tänapäeval tegutseb selles majas Otepää Muusikakool).

Progümnaasiumist täielikuks gümnaasiumiks

1919. aasta juulis saadi luba gümnaasiumiklasside järkjärguliseks avamiseks ning 1919/1920. õppeaastast avati kõrgemad (5.–8.) ja paralleelklassid.

Kooli nimed ja tähtsündmused

• 1907 Nuustaku Kooliseltsi II järgu erakool (Nuustaku Progümnaasium).
• 1909 valmis progümnaasiumi hoone.
• 1919 Nuustaku Kooli ja Hariduse Seltsi Keskkool.
• 1922 Otepää Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium.
• 1923 moodustati gümnaasiumi juurde humanitaar- ja reaalharu.
• 1924 lõpetas Otepää Eragümnaasiumi I lend (12 õpilast), likvideeriti majanduslikel põhjustel reaalharu, kool töötas edasi humanitaargümnaasiumina.
• 1926 Otepää Haridusseltsi õigustega Eraühishumanitaargümnaasium.
• 1933 Otepää Eragümnaasium (riigi majandusraskuste ja õpilaste vähesuse tõttu riik ei finantseerinud, kool arvati välja avalike keskkoolide võrgust, haridusselts pidas kooli oma jõududega edasi).
• 1936 majanduslikel põhjustel jäid tegutsema ainult keskastme klassid (7.–9. õppeaasta).
• 1937 Otepää Eraprogümnaasium (5.–9. õppeaasta).
• 1938 Otepää Gümnaasium, mida hakati taasavama järk-järgult.
• 1940–1941 Otepää Keskkool (Otepää linna üldhariduslik täienduskool).
• 1941–1944 Otepää Gümnaasium.
• 1944–1997 Otepää Keskkool: 24. novembril 1944 ühendati keskkooliga ka algkool, mis enne 1944. aasta põlengut tegutses omaette hoones.
• 1961 valmis keskkooli uus õppehoone.
• 1997 Otepää Gümnaasium.
• 2000 valmis algklasside õppekorpus.
• 2004 avati spordihoone.
• 2010 avati renoveeritud põhikorpus.

• 1907–1915 Jakob Kuusk
• 1915–1923; 1943–1944 Friedrich Klement
• 1916–1917 Emilie Neumann, asetäitja
• 1923–1926; 1936–1937; 1942–1943 Johannes Oskar Lauri
• 1926–1934 August Herman
• 1934–1936 Konstantin Vanik
• 1937–1940; 1941–1942 Evald Johannes Laanpere
• 1944–1947 Adolf Berg
• 1947–1951 Linda Dejeva
• 1951–1956 Alide Sirol
• 1956–1989 Heino Mägi
• 1989–1999 Harry Sepp
• 1999–2004 Riina Raja
• 2004–2005 Magnus Maiste, direktori kohusetäitja
• 2005–2012 Aivo Meema
• 2012–2013 Margot Keres, direktori kohusetäitja
• 2013-2019 Külle Viks
• alates 2019 Maire Murumaa

Otepää Gümnaasiumi moto on "Võti tulevikku!".

Sümboolika

Koolil on sümboolikana oma logo, hümn, müts ja sõrmus.

Lipp – pärineb aastast 1997. Mastilipuna kaunistab kooliõue alates 3. oktoobrist 2012.

Sõrmus – valmistatud hõbedast, sellel on kujutatud Otepää vapi karu, keskmes OG logo. Vasakul on tammeleht, mis sümboliseerib tugevust, ajaloolist mälu, vaimujõudu ning järjepidevust.

 

Müts – taastati 2007. aastal kooli 100. aastapäevaks, eeskujuks võeti Teise maailmasõja eelne koolimüts. Otepää Gümnaasiumi koolimütsi põhitoonid on must ja rukkilillesinine. Must sümboliseerib meie kandi viljakat mullapinda, aga ka hariduspõllu künnivagusid, mida siinkandis on küntud juba aastasadu. Mütsi kandja peab tajuma ka Eestimaa musta minevikku, millesse on panuse andnud ajalootormid, sõjad, okupatsioonid. Rukkilillesinine sümboliseerib meie rahvuslille, mis uhkelt õõtsub ka kõige kõvemas tormis selles samas mullapinnas, mille üle kumab lootusesinine taevas. Otepää Gümnaasiumi mütsi värvides peegeldub osaliselt ka Eesti lipp – on ju see trikoloor 1884. aastal pühitsetud just Otepääl. Kuna tegemist on ajaloolise mütsiga, milles valget värvi ei leidunud, jätkab kool traditsioonilise kahe mütsivärviga.

 

Hümn – koolil on hümn alates 2002. aastast. Sõnade autor on Ly Kuningas, meloodia autor Toomas Voll.

Moodulõpe

2014. aastal sündis moodulitel põhinev õppekava. Gümnasistid saavad võimaluse 1/4 oma õpingutest ise kokku panna. Valida on saanud järgmisi mooduleid: meedia, majandus, loovus, turism, liikumine ja tervis, tehnoloogia, loodus, humanitaar, riik ja ühiskond. Moodulitel põhinev õppekorraldus on pakkunud huvitavaid õppekäike erinevatesse laboritesse, stuudiotesse, suur- ja väikeettevõtetesse, kirjastustesse, parlamenti, metsa ja maale ja mujale. Korraldatud on arvukalt üritusi, mida on kajastanud kooliraadio ja koolitelevisioon.

Alates 2006. aastast tegutseb Otepää Gümnaasiumis meediaklass, kuhu kuuluvad gümnasistid, kes on otsustanud meediaõpetuse kasuks. Valida saab raadio, kirjutava pressi ja televisiooni vahel. 2011. aastal alustas tegevust OGTV ehk Otepää Gümnaasiumi televisioon. 2012. aasta vabariiklikul koolimeediakonkursil sai OGTV II koha. Erinevatel aegadel on koolileht kandnud nimesid Otu ja Otu Tungal, on ilmunud eraldi lehena või Otepää Teataja haridusliku vahelehena. Vabariiklikel koolimeedia konkurssidel on pälvinud ajaleht korduvalt kõrgeid kohti.

Regulaarselt tegutseb kooliraadio, mis igal nädalal edastab uudiseid saates "Nädalakaja" ning vastavalt tähtpäevadele erisaateid. Vabariiklikel meediakonkurssidel on osaletud alates 2007. aastast ning saadud korduvalt auhindu.

Otepää Gümnaasiumi õpilased algatasid 2012. aastal Eesti-sisese õpilasvahetuse VeniVidiVici 7.–12. klassi noortele.[1]

• Ott Kartau
• Marju Länik
• Aivar Pilv
• Jaanus Raidal
• Alfred Kukk
• Kalju Ojaste
• Oskar Kruus
• Arne Ader
• Mart Juur
• Merilin Kirbits
• Külliki Kübarsepp

• Otepää gümnaasiumi muuseum