Oslo Ülikool

2023. aastal paigutas ajakirja Times Higher Education edetabel selle maailmas paremuselt 126., QS-i edetabel aga 113. kohale. Tegu on Norra vanima ülikooliga.

Ülikool asutati 1811. aastal ning sellele anti Taani ja Norra kuninga Frederik VI järgi nimi Kuningliku Frederiki Ülikool (norra keeles Det Kongelige Frederiks Universitet, ladina keeles Universitas Regia Fredericiana). Praeguse nime sai ülikool 1939. aastal.

1882. aastal võeti vastu esimene naissoost üliõpilane ning 1912. aastal sai Kristine Bonneviest esimene naisprofessor. 1922. aastal pälvis endine rektor Fridtjof Nansen Nobeli auhinna esimese maailmasõja põgenike abistamise eest. 1943. aastal tabasid õppeasutust Saksa okupatsioonivõimu repressioonid. Nii 1947. aastal loodud õppelaenude süsteemi tõttu, mis võimaldas rohkematel noortel ülikooli astuda, kui ka sõjajärgse beebibuumi tõttu kasvas üliõpilaste arv 20. sajandi keskel hüppeliselt – 1970. aastal oli üliõpilasi enam kui 16 800 ehk kümme aastat varasemaga võrreldes kolm korda rohkem. 1982. aastal ületas naisüliõpilaste arv meesüliõpilaste oma. 2011. aastal tähistati pidulikult ülikooli asutamise 200. aastapäeva.

Oslo Ülikoolis anti 2020. aasta seisuga bakalaureuse- ja magistriõppes haridust 235 erialal ning doktoriõppeprogramme oli 428.

Nobeli auhinna on pälvinud viis Oslo Ülikoolis töötanud isikut.

• 1907–1911 Waldemar Christofer Brøgger
• 1912–1918 Bredo Henrik von Munthe af Morgenstierne
• 1919–1921 Fridtjof Nansen
• 1919–1921 Axel Holst
• 1921–1927 Fredrik Stang
• 1928–1936 Sem Sæland
• 1937–1941 Didrik Arup Seip
• 1941–1945 Adolf Hoel
• 1946–1951 Otto Lous Mohr
• 1952–1957 Frede Castberg
• 1958–1963 Johan Tidemann Ruud
• 1964–1969 Hans Vogt
• 1970–1972 Johs. Andenæs
• 1973–1976 Otto Bastiansen
• 1977–1984 Bjarne A. Waaler
• 1985–1992 Inge Lønning
• 1993–1998 Lucy Smith
• 1999–2001 Kaare R. Norum
• 2002–2005 Arild Underdal
• 2006–2009 Geir Ellingsrud
• 2009–2017 Ole Petter Ottersen
• 2017–2025 Svein Stølen

• Põhjamaade Soouuringute Instituut