Norra Rahvuspargid

Rahvusparkide kogupindala on 65 799 km², sellest jääb Norra mandriossa 31 452 km² ja Svalbardi 34 347 km². Esimene rahvuspark Norras loodi 1962. aastal, Svalbardis 1973. aastal.

Norra mandriosa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuigi teadliku looduskaitse algus Norras ulatub tagasi 19. sajandi lõppu ning esimene seadus looduse säilitamise kohta pärineb 1910. aastast, hakati rahvusparkide loomisega tegelema alles sõjajärgsel ajal. 1954. aastal võeti vastu looduskaitseseadus (Lov om naturvern), mis andis kaitsealade rajamisele seadusliku aluse. Selle seadusega asutati ühtlasi ka valitsuse juures tegutsev organ Riiklik looduskaitsenõukogu (Statens naturvernråd).

1962. aastal moodustati Norra esimene, Rondane rahvuspark ja 1963. aastal teine, Børgefjelli rahvuspark. 1964. aastal esitas looduskaitsenõukogu valitsusele kava looduskaitse arendamiseks ning pakkus välja 16 võimalikku rahvusparki kogupindalaga 6300 km². Norra parlament Storting arutas seda kava 1967. aastal ja kiitis heaks 12 rahvuspargi rajamise 16-st, samas kui 4 lükati edasi hüdroenergeetiliste või kaevanduslike prioriteetide tõttu. Väljapakutud 16 ettepanekust 15 viidi ellu aastaks 1989, viimane ülejäänu realiseerus 1992. aastal loodusreservaadina.

Aastal 1970 võeti vastu uus, revideeritud looduskaitseseadus, kus selgesõnaliselt toodi sisse rahvuspargi mõiste.

1986. aastal esitas looduskaitsenõukogu valitsusele uue kava, milles tegi ettepaneku luua seeria uusi rahvusparke ja laiendada mitmeid olemasolevaid, et vähendada olemasolevate kaitsealade katkendlikkust, mitmekesistada elupaikade valikut ja parandada mitmete rahvusvaheliselt kaitsealuste liikide kaitset. Kava sisaldas ettepanekut luua 26 uut rahvusparki, 14 maastikukaitseala ja 3 suuremat looduskaitseala kogupindalaga 23 000 km². 1992. aastal esitas valitsus selle kava parlamendile ja 1993. aasta aprillis võttis parlament uue rahvuspargikava vastu.

Juba 1991. aastal rajati selle kava alusel Jostedalsbreeni rahvuspark, järgmised "teise laine" rahvuspargid ning olemasolevate rahvusparkide laiendused tulid alates aastast 2001. Aastaks 2012 oli kava suures osas täidetud, välja arvatud mõned alad, mille puhul planeerimis- ja konsultatsioonifaas veel kestis.

Aastal 2009 võeti vastu praeguseni kehtiv loodusliku mitmekesisuse haldamise seadus (Lov om forvaltning av naturens mangfold (Naturmangfoldloven)), mis asendas senise looduskaitseseaduse.

Looduskaitse ja muude huvide vahel on alati olnud mingil määral konflikte. Sõjajärgsel ajal tekkis vastuolusid erinevate riiklike huvide vahel, sageli looduskaitse ja hüdroenergeetika vahel. Hiljem on konfliktid esinenud enamasti looduskaitse ja kohaliku maakasutuse vahel.

Svalbard

Pärast Svalbardi lepingu sõlmimist, kahe maailmasõja vahel, võeti kaitse või jälgimise alla mitmeid looma- ja linnuliike ning kaks väärtusliku taimestikuga ala. 1973. aastal kehtestasid Norra võimud Svalbardil laiahaardelised keskkonnakaitsemeetmed, mille käigus loodi 3 rahvusparki ning mitu loodusreservaati ja linnukaitseala kogupindalaga 25 000 km².

1998. aastal tehtud analüüs eesmärgiga välja selgitada, kas kaitstavad alad katavad esinduslikku valikut Svalbardi loodusajaloost, näitas muu hulgas, et arktiline taimestik oli suuresti alaesindatud. Selle tulemusel rajati 2003. aastal Isfjordeni ümbruses kolm uut rahvusparki ning 2005. aastal Wijdefjordeni ümbruses veel üks.

Svalbardi rahvusparkide loomist reguleerib eraldi Svalbardi keskkonnakaitseseadus, mis võeti vastu 2001. aastal.

Rahvusparkide kõrval on Svalbardil ka palju loodusreservaate. Lisaks loodusajaloo ja kultuuripärandi kaitsmisele teenivad kaitsealad eesmärki, et Svalbard oleks kõige paremini korraldatud loodusalasid maailmas.

Vastavalt kaitsemeetmete rangusele võib Norra kaitsealade puhul välja eraldada kolm rühma.

• Rahvuspargid (nasjonalparker): suured, suhteliselt puutumata maastikud, eesmärgiks on väärtusliku looduse säilitamine ja võimaluste andmine vabaajategevusteks ja puhkuseks.

• Maastikukaitsealad (landskapsvernområder): iseloomulikud või kaunid loodus- või kultuurmaastikud.

• Loodusreservaadid/looduskaitsealad (naturreservater): väikesed puutumata alad, mis moodustavad spetsiaalse elupaiga või pakuvad teaduslikku või pedagoogilist huvi.

Rahvuspargid asuvad kaitseastmelt maastikukaitsealade (madalam tase) ja loodusreservaatide (kõrgem tase) vahel ning on harilikult mõõtmetelt nendest suuremad. Enamasti haaravad rahvuspargid suuri mägialasid, saari, orge jms.

Rahvusparkide ja kaitsealade rajamise eesmärgid on säilitada haruldast taimestikku ja loomastikku, hoida pidepunkte teadusuuringute tarvis, luua inimestele puhkamisvõimalusi ja pärandada neid alasid tulevastele põlvedele. Alates 1960. aastatest nähakse rahvusparkides ja kaitsealades üha rohkem ka vahendit, millega reguleerida teede ja suvilate ehitamist, kalastamist, jahipidamist ja taimede korjamist.

Norra rahvusparke haldab Norra looduskorraldusamet (Direktoratet for naturforvaltning). Üheks tema ülesandeks on koos teiste ametitega jälgida pidevalt mitmesuguseid Norra looduse indikaatoreid, sealhulgas näiteks bioloogilist mitmekesisust, erosiooni, reostuse mõju jne.

Üldiselt on rahvusparkides lubatud matkata, suusatada ja telkida. Keelatud on kõik, millel on küljes mootor. Rahvuspargis võib teha tuld, kuid metsades kehtib tuletegemiskeeld 15. aprillist 15. septembrini. Oma tarbeks võib korjata marju, seeni ja levinumaid taimi, hoolitsedes seejuures, et ei kahjustataks kultuurimälestisi, taimestikku ega loomastikku. Eriti hoolikas tuleb olla lindude pesitsus- ja loomade paaritumishooajal. Võib kasutada jahipidamis- ja kalastusvõimalusi (vastava litsentsiga).

Norra mandriosas asuvate rahvusparkide kogupindala on 31 452 km², sellest moodustab maismaa 31 061 km² ja meri 391 km². Rahvuspargid katavad Norra mandriosast 9,6%.

Tabelis on esitatud pindalade kõige uuemad andmed Norra looduskaitse andmebaasist Naturbase. Rahvusparkide pindalad on hiljuti digitaalselt üle mõõdetud ning tulemusi peetakse täpsemaks varasematest analoogmõõtmiste tulemustest.

Svalbardis asuvate rahvusparkide kogupindala on 34 347 km², sellest moodustab maismaa 14 489 km² ja meri 19 858 km². Rahvuspargid katavad 23,7% Svalbardi maismaast ja 22% territoriaalmerest.

Lisaks rahvusparkidele on Svalbardil 21 loodusreservaati ja 1 geotoobikaitseala. Kokku haaravad kaitsealused alad 65% Svalbardi maismaast ja 86,5% territoriaalmerest.

Rahvusparkide pindalad pärinevad Norra looduskaitse andmebaasist Naturbase, maismaapindalad allikast .