Norra Põllumajandus

Põllumajanduse osatähtsus elanikkonna tööhõives 2,9%. Seega on selle majandusharu roll riigi majanduses väike.

Norra pinnamood on peamiselt mägine. Idaosas asuvad suured orud. Norra asub parasvöötmes. Seal on taiga- ja segametsade leet- ja pruunmullad, mis on väheviljakad. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule Norra edelaosas. Põllumaa hõlmab 3,3% riigi territooriumist, sellest 2,7% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,01%. Rohumaad hõlmavad 0,6% Norra territooriumist, metsad 33,3% ja muud maad 63,4%.

Teraviljadest kasvatatakse Norras nisu, mille 2011. aasta toodang oli 265 000 tonni. Norras kasvatatakse mitmesuguseid kultuure, näiteks kartulit (297 000 tonni), rapsi (10 000 t), tomatit (13 000 t), õunu (12 000 t), kurki (19 000 t), rohelist sibulat (15 000 t), maasikaid, porgandit, sigurit ja muud.

 

Norras on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv 2011. aasta seisuga FAO andmetel: kanad – 3,9 miljonit, küülikud ja jänesed – 2000, kalkunid – 450 000, pardid – 115 000, veised – 862 485, lambad – 2 300 000, kitsed – 68 000, sead – 845 000, hobused – 36 188.

 

Norras toodetakse palju lehmapiima, mille 2011. aasta toodang oli 1,515 miljonit tonni. Toodeti 234 000 tonni õlut, 20 000 t kitsepiima, 126 000 t sealiha, 576 000 t rasvata piima, 81 000 t juustu ja muud.

Norrast eksporditakse sojauba (165 000 t 2010. aastal), juustu (13 000 t 2010. aastal). Imporditakse sojauba (409 000 t 2010. aastal), nisu (384 000 t 2010. aastal), rapsiõli (184 000 t).