Moskva (raketiristleja)

Moskva oli Venemaa Föderatsiooni mereväe Slava-klassi ristleja (projekt 1164 Atlant) ja oma klassi esiklaev.

Moskva
Ristleja Moskva
Tüüp	raketiristleja
Lipuriik	Venemaa
Kodusadam	Sevastopol
Ajalugu
Tellitud	1972
Ehitaja	Mõkolajivi laevatehas
Kiil pandud	5. november 1976
Vette lastud	27. juuli 1979
Staatus	uppunud[1]
Tehnilised andmed
Pikkus	186,5 m
Laius	20,8 m
Süvis	8,4 m
Veeväljasurve	11 490 t
Käiturid	2 sõukruvi
Kiirus	32 sõlme täiskäik, ökonoomne 16 sõlme
Autonoomsus	30 ööpäeva
Laevapere	~510

Laev kandis pardanumbreid 126 ja 108 (1983), 103 (1984), 106 (1987) ning 121 (1990).

See oli Venemaa mereväe Musta mere laevastiku lipulaev.

1976–2000

Laev, algse nimega Slava ehitati Mõkolajivi laevatehases Ukrainas. Tegemist oli oma klassi esimese laevaga. Ehitus algas 1976. aastal. Laev lasti vette 1979. aastal, võeti pärast valmimist kasutusele detsembris 1982 ja ametlikult mereväe teenistusse 31. jaanuaril 1983. Kodusadamaks sai Sevastopol.

1989. aasta detsembri algul osales Slava nõukogude delegatsiooni majutuslaevana George H. W. Bushi ja Mihhail Gorbatšovi Malta tippkohtumisel, kus deklareeriti Külma sõja lõppu.

Aastail 1991 kuni 2000 oli laev Mõkolajivis kapitaalremondis ja moderniseerimisel. Hoolimata Venemaa tõsistest rahalistest raskustest ukrainlastele remondi eest tasumisel, õnnestus olukord lõpuks lahendada ja tööd lõpetada.

16. mail 1997 anti laevale uus nimi Moskva. Eelnevalt oli teenistusest välja arvatud samanimeline kopterikandja. Nime vahetus võis olla seotud vahepealse ideega teha Moskva linnast laeva sõpruslinn ja ühtlasi paluda linnalt tuge laeva remondi eest tasumisel.

2000–2022

Osales 9. kuni 12. augustini 2008 Venemaa-Gruusia sõjas. Mõningatel andmetel sai kerge raketitabamuse Gruusia kaatrilt.^[2]

7. septembril 2009 toimus laeval kergem tuleõnnetus, mille käigus täitus üks sektsioon suitsuga.

Osales 2014. aasta märtsis Ukraina mereväe vastases operatsioonis Donuzlavi juures.

12. augustil 2014. külastas laeva president Vladimir Putin koos Egiptuse president ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga.

Osales septembrist 2015 kuni jaanuarini 2016 Vahemerel operatsioonil Süürias.

Pärast Süüria operatsioonilt naasmist arutati 30 aasta vanuse laeva mahakandmist, kuid 2018. aastal otsustati siiski moderniseerimise kasuks. Moderniseerimine ja katsetamine toimus alates 2019. aastast etappidena ja lõppes umbes 2021 aasta märtsiks. Selle tulemusel pikendati laeva teenistusiga veel umbes 10–20 aasta võrra.

Sõjategevuses Ukraina vastu 2022. aastal

  Pikemalt artiklis Ristleja Moskva uppumine

 

Ukraina postmark 2022. aasta kevadest, mis mälestab Maosaare lahingut ja kujutab ka Moskva laeva

Moskva oli 2022. aasta Venemaa-Ukraina sõja ajal Venemaa sõjalaevastiku suuruselt kolmas alus.^[3]

Ukraina teatel osales laev Ussisaare vallutamisel ja seetõttu kujutati teda saare kaitsjatele pühendatud postmargil.^[4][5]

14. aprillil Moskva uppus. Ukraina teatel läks laev põhja nende raketirünnaku tagajärjel, Venemaa teatel tulekahjust tingitud plahvatuse tõttu.^[6] Sõltumata laevahuku põhjusest on vaatlejad seda hinnanud oluliseks psühholoogiliseks võiduks Ukrainale ja kaotuseks Venemaale ning vähemal määral ka Venemaa mereväe sõjalist võimekust nõrgendavana.^{[7][8][9][10]}

Ukraina kuulutas uppunud laeva aprilli viimasel dekaadil riikliku veealuse kultuuripärandi objektiks nr 2064.^[11]

Laev oli mõeldud peamiselt:

• Vaenlase suurte pealveelaevade ründamiseks;
• Oma allveetõrjelaevade gruppide lahinguvõime toetamiseks;
• Oma üksuste õhukaitseks;
• Dessandi toetamiseks tulega.

Ühtlasi kasutati laeva sageli staabilaevana.

Laeva relvastusse kuulusid^[12]

• 1 2-raudne 130 mm kahur AK-130
• 6 6-raudset 30 mm õhutõrje automaatkahurit AK-630
• 8 2-torulist laevatõrje raketiseadet P-1000 "Vulkan" (raketi lennukaugus kuni 700 km)
• 8 õhutõrjeraketiseadet S-300F "Fort"
• 2 2-juhikulist õhutõrjeraketiseadet "Osa-M"
• 2 12-torulist reaktiivsüvaveepommiheitjat RBU-6000
• 2 5-torulist 533 mm torpeedoaparaati
• 1 pardahelikopter Ka-27

Laeval olid peamised elektroonika- ja sensorsüsteemid:

• Seireradar Voshod MR-800
• Seireradar Fregat MR-710
• Tulejuhtimisradar SA-N-4
• Tulejuhtimisradar SA-N-6
• Tulejuhtimsiradar lähitõrjeks (AK-630)
• Tulejuhtimissüsteem Argon (P-500/P-1000)
• Tulejuhtimissüsteem MR-123-02/3 Bagira (AK-630)
• Tulejuhtimissüsteem MR-184 Lev-218 (AK-130)
• Tulejuhtimissüsteem Burja (RBU-6000)
• Tulejuhtimissüsteem 4R-33 (Osa-M)
• Navigatsiooniradarid
• Allveeseiresonar vööris
• Raadioelektroonilise võitluse vahendid
• Satelliitsidesüsteemid.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Moskva (raketiristleja)

• Pjotr Veliki
• Admiral Kuznetsov
• Ristleja

• Warbook.club