Mohni: Saar Eestis

See artikkel räägib saarest; laeva kohta vaata artiklit Mohni (laev)

Saar kuulub Harju maakonda Kuusalu valda. Saar asub Lahemaa rahvuspargis Viinistu küla territooriumil.

Mohni
Mohni majakas
Ümbritseb	Soome laht
Koordinaadid	, 25° 48′ 9″ E
Pindala	61,5 ha
Pikkus	2,3 km
Laius	250 m
Rannajoone pikkus	7,48 km
Kõrgeim koht	8 m üle merepinna
Elanikke	2 (2022) 3,3 in/km²

19. jaanuaril 2023 lisas valitsus Mohni püsiasustusega väikesaarte nimekirja, kuna rahvastikuregistri andmetel oli saarele registreeritud viis elanikku. Tegelikult elab saarel alaliselt vaid kaks inimest – saarevaht oma abikaasaga.

Saare esmamainimist Monasare nime all 1286 peetakse võltsinguks. 1503 on saart nimetatud Moneser, 1540 Eckholm ja 1566 Eickholm.

Saare nimi Monasaar pärineb ilmselt keskaegsetelt saare elanikelt Ojamaa munkadelt, kes legendi kohaselt elatunud kalapüügist ja haakrikust, kuid hiljem hakkasid mereröövliteks.

Rootsikeelne nimi Ekholm ('Tammesaar') kannab endas mälestust saarel kunagi kasvanud pärna-tammemetsast. Mets põletati legendi kohaselt maha, et võtta peavari saarel peatuvatelt piraatidelt. Kunagisest metsast on alles vaid Mohni pärn.

Mohni saare pikkus on 2,3 km ja laius 250 meetrit. Saar on loode-kagu suunas pikliku kujuga. Rannajoone pikkus on umbes 7,48 km.

Saare suurimaks rändrahnuks on Jaanitule kivi. Väiksemaid rändrahne on saare ümbruses palju, enamik neist asub saare põhjapoolses madala veega küljes.

Saarel leidub kadastikku ja rannaniitu. Saarel kasvab harilik pärn, leidub mände ja pihlakaid.

Enamik saare rannast on kivine, kuid nii põhja- kui lõunaküljel on ka liivaseid randu. Põhjapoolne rand on üldiselt madal, lauge ja ning moodustab lõukaid (Saunalougas, Sillalougas jne). Lõunapoolne rand on liigendamata ning järsk. Ka merepõhi langeb seal järsult ning juba 200 meetri kaugusel rannast on vee sügavus üle 50 meetri.

Alates 2021. aastast teeb Keskkonnaamet saarel raiet, et taastada kukemarja kasvukohaks sobivat lagedat nõmme.

Saar kuulus hiliskeskajal tsistertslaste ordu Roma kloostri abikloostrile.

Mohni saarel asub Mohni tuletorn. Esimene puidust tuletorn seati saarele püsti 1806. aastal. 1852 valmis tellistest tuletorn, mida ehitati ümber 1871. Samas vahemikus (1852–1871) valmisid ka mitmed abihooned nagu elamu, teenijatemaja, saun ja kelder. Abihoonete juurdeehitamist jätkati ja viimased valmisid pärast Teist maailmasõda. Tänapäeval on hooned arvatud kultuurimälestisteks. Mälestiste sekka kuulub ka Mohni tuletornivahtide kalmistu.

Eesti iseseisvumise järel (1918–1940) kuulus saar Viru maakonda ja oli väidetavalt oluline salapiirituse vedajate peatuspaik.^[viide?]

1941. aastal sõitis saare lähedal meremiinile aurik Rasma.

Nõukogude ajal rajati saarele vanadesse majakavahi hoonetesse piirivalve kordon,^[viide?] saarele ehitati ka oma elektrijaam.

Saarel on filmitud film "Reigi õpetaja", mille tarbeks rajatud külakalmistu ristid on siiani olemas.

2000. aastal ostis Jaan Manitski avalikul oksjonil 4,4 hektari suuruse kinnistu, millel asuvad tuletorni ümbruse hooned. Ülejäänud saar on riigimaa, mida haldab RMK.

Saar oli 2011. aastal toimunud rahvaloenduse ajal asustatud, kuid 2017. aastal saarel enam elanikke polnud.

•  
  Mohni pärn
•  
  Rand
•  
  Kalapüügilaev TB madalikul Mohni saare juures 1985. aastal
•  
  Mohni tuletorn
•  
  Mohni tuletorni elamu
•  
  Mohni tuletorni puidust elamu
•  
  Mohni tuletorni tehniline hoone