Merovech

See artikkel räägib saali frankide hõimupealikust; Chilperich I poja kohta vaata artiklit Merovech (Chilperich I poeg); Neustria Merovechi kohta vaata artiklit Merovech (Neustria).

aasta ümber (arvatavasti 448–456) saali frankide hõimupealik, Brabanti piirkonnas, hiljem (frankide kuningas). Tema residents oli Tournai.

Merovechi nimekujud on veel Merovich, Merovæus (Merovaeus), Merowig, Merovey, Meroving, Merovee, Meerweg ja Merowen). Nime on tõlgendatud 'merest' või 'Maarja laps'.

Frangi riigi kuningate Merovingide dünastia pidas Merovechi oma dünastia rajajaks. On ka arvatud, et Fredegar samastas teda Fredegari kroonikas ekslikult Merovingide müütilise esivanema Meroga. Samuti on peetud Merovechi mõne paganliku jumala nimekaimuks.

Merovechi enda kohta pole peaaegu midagi teada, nii et ta on poollegendaarne kuju (on isegi arvatud, et teda pole olemas olnud). Tõenäoliselt hiljem tekkinud legendi järgi pärineb ta merekoletisest sõnni kujul. Too tegi õnnelikuks kuningas Chlodio Pikajuukselise meres supleva abikaasa (arvatavasti Tüüringi Basina või Besena), kes siis sünnitaski Merovechi. Teise versioon järgi sündis Merovech Chlodio ja merekoletise (näki) ühendusest. Kolmanda versiooni järgi sündis Merovech kahest isast: kui Chlodio abikaasa oli juba oma mehest rase, võrgutas ja vägistas teda ookeanis tundmatu mereelukas (bestæ Neptuni Quinotauri similis 'Neptunuse-sarnane elajas Quinotaurusel), kes oli osalt mees, osalt sõnn, osalt mereelukas. Seda mereelajat seostati Arkaadia kuninga, merede valitseja Pallasega, kes pärines Okeanosest, kes pidi alati kehastuma vanade kuningate dünastias, mille sümbol on kala. Sellele episoodile viidates nimetatakse Euroopa aadlikke siniverelisteks. Merovechi soontes voolas kaks verd: Chlodio punane veri ja merekoletise sinine veri (arvati, et tema veri sarnaneb tindikala (seepia) omale). (Kõik dünastiad pärinevat Merovechist, väidetavalt pärinevad Merovechist ka 34 presidenti.) Seda sündmust seostatakse ka ütlusega, et Prantsusmaa kuningas tuleb alati merest, ning troonipärijat nimetamisega dofääniks.

Ühe uskumuse järgi oli Merovech Jeesuse Kristuse otsene järglane Maarja Magdaleena kaudu (vaata artiklit Püha Graal).

Toursi Gregoriuse "Frankide ajaloo" järgi oli Merovech oma troonijärglase Childerich I isa. Sama kroonika jätab ebaselgeks, kas Merovechi isa oli Chlodio või viimase surma järel võimu haaranud sugulane. Pole ka teada, kui palju Merovechil oli lapsi ja kes oli tema abikaasa. Siiski on väidetud, et Merovech abiellus arvatavasti 435 (igatahes enne 436. aastat) Westfalenist pärit Chlodoswinthe või Chlodoswintha Vericaga (Vâerica (418 või 419 – 449 või 470); ripuaari frankide kuninga Kölni Chlodio ja Ildegonde tütrega; nimetatud ka Rootsi printsessiks). Chlodoswintha või Chlodoswinthe (418). Arvatavasti oli Merovechil palju naisi.

Nüüd olevat selgunud, et Chlodio mõrvas Faramondi ainsa poja, et saada tema järglaseks. Chlodio naine Argotta (Siegse) olevat toonud abielusse kaasa Merovechi, kes oli tema poeg eelmisest abielust. Merovechi ning poolvenna Chloderichi vaheline kodusõda olevat olnud Attilale ettekäändeks Galliasse tungimisel.

Peetakse kindlaks, et üks Chlodio poegadest oli Merovechi rivaal troonipärimisel.

Basinal oli ka pojad Sigimerus I Auvergne ja Moseli hertsog Adalbert.

Enamik ajaloolasi usub, et Merovech võitles frankide eesotsas Rooma poolel lahingus Katalaunia väljadel (praegusel Kirde-Prantsusmaal Châlon-en-Champagne'i ja Troyes' lähedal) 451, kus Aetius ja läänegootide kuningas Theoderich I võitsid Attilat. See võit võimaldas frankidel asuda roomlastest ja hunnidest vabaks jäänud Põhja-Galliasse.

• Tinglik portree ja pilt Merovechist sõjakäigul