Melanism
Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus.
Melanism võib sageli olla patoloogiline (ebanormaane) või ka pärilik.
Roomajatel
Madudel
.jpg)
Ka madudel esineb melanismi, seetõttu on maoliigi määramine üksnes mao soomuste värvi põhjal problemaatiline. Nii näiteks pole melanistlike rästikute siksaktriip nähtav. Melanistlike rästikute esinemissagedus aga sõltub elupiirkonnast jpt teguritest (näiteks tööstusmelanism). Arvatakse, et Saksamaa edelaosas on melanistlike rästikute osakaal 30–90%. Mustad rästikud on tihti pikemad ja nende seas on emaseid rohkem. Rästikud ei sünni mustadena, nende värvus muutub endokriinsüsteemi (ajuripats, pro-opiomelanokortiin jt) mõjul, andes emasel märku suguküpsuse saabumisest.
Võib esineda ka madusid, näiteks Lampropeltis getula nigrita, kes on sünnist saati ebanormaalselt musta värvi.
Imetajad
Mustad kassid ei ole mitte eraldi kassitõug, vaid nende karvkate on musta värvi.
Viited
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Melanism, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.