Martin Taras

veebruar 1899 Eristvere – 14. august 1968 Tallinn) oli Eesti ooperilaulja (tenor).

Ta õppis aastatel 1912–1915 Kaarepere ministeeriumikoolis. Laulmist õppis ta 1931. aastal Tartus (Georg Karl Stahlbergi õpilasena) ja aastatel 1933–1937 Tallinna Konservatooriumis (Helmi Eineri klassis). 1938. aastal viibis teatri Estonia stipendiaadina Milanos, Roomas ja Napolis.

Ta mängis aastatel 1919–1921 Petseris ajateenijana Petseris Eesti Rahvaväe 7. Jalaväerügemendi orkestris klarnetit. Aastatel 1921–1931 töötas Petseris kantseleiametniku, raamatupidaja ja notari sekretärina; ühtlasi lõi kaasa 1924–1931 Petseri Rahvahariduse Seltsi ning eesti laulu- ja mänguseltsi Kalev teatris ning mängis klarnetit asjaarmastajate orkestreis.

1931. aasta oli ta teatri Vanemuine ja aastatel 1932–1959 Estonia teatri solist. Ta esines kontserdilauljana, ka välismaal (Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhoslovakkias). Kauni tenorihääle tõttu on teda nimetatud Eesti Carusoks.^[viide?]

Martin Taras suri 14. augustil 1968 ja maeti 17. augustil 1968 Metsakalmistule.

• 1945 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1954 Eesti NSV rahvakunstnik
• 1949 Nõukogude Eesti preemia
• 1950, 1951 Stalini preemia