Maire Aunaste: Eesti ajakirjanik

novembril 1953 Tartus) on eesti ajakirjanik ja poliitik, Riigikogu liige 2015–2019.

Maire Aunaste
XIII Riigikogu liige
Ametiaeg 2015–2019
Isikuandmed
Sünninimi	Maire Ütt
Sündinud	7. november 1953 (70-aastane) Tartu, Eesti
Erakond	Isamaa Erakond (2014–2021)
Lapsed	Elis Aunaste
Sugulased	Eva Püssa (õde)
Alma mater	Tartu Ülikool (ajakirjandus, 1983)
Elukutse	ajakirjanik

Ta on lõpetanud 1972. aastal Viljandi Kultuurharidustöö Kooli klubitöö ja näitejuhtimise erialal. Aastatel 1974–1976 õppis ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios estraadinäitlejaks-konferansjeeks. Aastatel 1978–1983 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis ajakirjandust (lõpetas).

Sovhoosiklubis

Diplomeeritud noore spetsialistina suunati Maire Ütt juhatama Lenini-nimelise näidissovhoosi klubi, kus ta töötas aastatel 1973–1974.

Modellitöö

Nooruses tegutses Maire Ütt fotomodellina. Üks temast tehtud menukamaid fotokunstiteoseid on fotograaf Verner Puhmi mustvalge teos "Nõiaring", mis on pildistatud 1975. aastal. Tallinna Fotoklubist rändas see portreefoto näitustele Moskvasse, Soome ja Poola. 1976. aastal ilmus foto Armult Reinsalu raamatus "Hea foto saladus".

Traktoritehases

Enne ülikooli astumist pani ta end proovile elukoolis, töötades aastatel 1976–1977 puurijana Tšeljabinski tehases, mis varustas traktoritega üleliidulist komsomoli löökehitust – Baikali-Amuuri magistraalraudteed (BAM-i).

Televisioonis

 

Pärast ülikooli lõpetamist on Maire Aunaste töine elu olnud seotud peamiselt Eesti Televisiooniga, kus ta töötas kõigepealt kaheksa aastat uudistetoimetuses "Aktuaalse kaamera" reporterina. Tema firmamärgiks Eesti Televisioonis said aga meelelahutussaatesari "Reisile sinuga" (1993–1998) ja publitsistlik jutusaatesari "Meie" (2004–2008).

• 1989. aastal oli ta üks ETV "Öö-TV" saatejuhte, samuti seda märgilist nähtust tähistavas 2020. aasta "Öö-TV-s".
• Aastatel 1990–1993 osales ta „Hommiku TV“ ja 1994. aastal „Talve TV“ tegemises.
• Alates 1993. aastast juhtis ta ETV meelelahutussaadet "Reisile sinuga". Neis saadetes suhtles ta viie hooaja jooksul ainuüksi kaamerate ees kokku 1670 kaaslast otsiva saatekülalisega.
• 1998–1999 töötas ta Jüri Piheli kutsel saatejuht-toimetajana telekanalis TV1 ning tegi "Maire Aunaste vestlussaadet", kus käsitleti abielupaaride või lihtsalt elukaaslaste saatust ja suhteprobleeme.
• 2004. aastal läks ETV-s eetrisse Aunaste saatesarjas "Meie" tehtud portreesaade näitleja ja tantsija Ülle Ullast.
• 2005. aastal ajakirja Nädal korraldatud hääletusel valiti Aunaste 626 häälega Eesti paremuselt teiseks naissaatejuhiks Anu Välba järel ja Eda-Ines Etti ees. 2007. aastal tuli ta samadel valimistel taas teiseks, seekord Anu Välba järel ja Aigi Vahingu ees.
• Aastatel 2006–2008 tutvustas ETV tema ideest sündinud saatesarjas "Rahva pidu" Eesti eri paikade kultuurielu.
• Aastatel 2009–2012 juhtis ta ETV arutlussaadet "Mida teie arvate?".
• 2009. aastal tegi ta autor-saatejuhina ETV saatesarja "Head uudised".
• 2010. aasta suvel tegi ta suvesaadet "Suveniir".
• 2012. aastal juhtis ta ETV kuueosalist saatesarja "Kirbuturu lood" (oli ka saate autor) ning tegi autor-toimetajana dokumentaalsaatesarja "Meie inimesed".
• Aastatel 2012–2013 tegi ta 21-osalist ETV meelelahutussaatesarja "Perepidu".
• 2013. aastal juhtis ta ETV saatesarja "Mehed räägivad armastusest".
• 2013. aastal intervjueeris ta ETV saate "Muutunud mees: Robbie Williams" jaoks Robbie Williamsit. (Sellega seoses on ETV teenekas saatejuht Vahur Kersna toonitanud, et just tänu Maire Aunastele sai Robbie Williams teada, et tema kehale tätoveeritud suitsupääsuke on Eesti rahvuslind.)
• 2014. aastal juhtis ta ETV pühapäevast koguperesaadet "Tõuse ja sära!".
• 2018. aastal tegi ta teleintervjuu Arnold Rüütliga tolle 90. sünnipäeva puhul.
• 2018. aasta detsembrist oli tal oma regulaarne jutusaade "Õhtu Maire Aunastega" Tallinna Televisioonis. Sarnaselt Urmas Otiga, kelle teleportreede sarja "Carte blanche" esimene saatekülaline oli 1992. aastal Helgi Sallo, kutsus ka Maire Aunaste 2018. aasta detsembris Tallinna TV-s oma vestlussaate esimeseks külaliseks Helgi Sallo.
• 2020. aastal juhtis ta koos Marko Reikopiga ETV meelelahutussaatesarja "Telelegendide lahing", kus mälumängus võistlesid peamiselt teletöötajad, ning 2021. ja 2022. aastal meelelahutussaatesarja "Kuulsuste lahing", kus võistlesid Eesti teatrite näitlejad.

Raadios

Aastatel 1994–1997 ja 2004–2013 tegi Aunaste televisioonitöö kõrvalt Raadio 2-s ja Vikerraadios nii jutu- kui ka muusikasaateid.

Aastatel 2004–2011 juhtis Maire Aunaste Vikerraadio saateid "Teisipäeval teiega" ja "Minu muusika", kus mängis 1930.–1950. aastate Ameerika muusikat ning tutvustas isikupäraselt nii muusikapalade esitajaid kui ka vastava muusika taustalugusid.

2016. aastal juhtis ta Vikerraadios saadete tsüklit "Riigikogu muusikatund", kus tutvustas tegevpoliitikuid harjumatust küljest, käsitledes nende muusikategemisi ja muusikalist maitset.

Alates 2023. aasta septembrist juhib ta külalissaatejuhina aeg-ajalt raadio Elmar hommikuprogrammi.

Trükimeedias

Maire Aunaste oli 1996. aastal asutatud seltskonnaajakirja Kroonika esimene peatoimetaja. Aastatel 1996–1998 töötas ta toimetajana ajakirjas Nädal. Ameerikas elatud ajast kirjutas ta 2007. aastal järjelugusid ajakirjas Naised, hiljem sai järjejutust raamat "Viis aastat peidus". Alates 2008. aastast kirjutas ta iganädalast omanimelist veergu Õhtulehes, kus sageli arendas edasi oma telesaatesarjas "Meie" käsitletud teemasid. 2020. aastal oli ühtlasi ajakirja Maakodu toimetaja. Kuni aprillini 2021 oli ta ajalehe Maaleht kolumnist, alates 2022. aasta algusest on ta taas Õhtulehe kolumnist

Pärast dementsust põdenud ema hooldamist ning tihedaid kokkupuuteid ühe hooldekodu töökorralduse, hoolimise ja hoolimatusega hakkas Aunaste senisest põhjalikumalt süüvima Eesti hoolekandesüsteemi probleemidesse ning töötas 2022. aastal ise kaheksa kuud Järvamaal Koeru hooldekodus. Sealt saadud kogemustele ja teadmistele toetudes hakkas ta kirjutama artikleid ajakirjale Tervis Pluss. Enamasti on need väga elujaatavad portreelood inimestest, kes terviseprobleemidega võideldes peavad teistest rohkem eluraskusi ületama.

Artikleid ajakirjas Tervis Pluss

• "Armastus võidab kõik: raske liikumispuudega Kristeli ja Reinu viis kokku ajaleheartikkel, nüüd tähistasid nad oma 15. abieluaastat" (02.11.2022)
• ""Ma ei oska juba aastaid naerda. Kui suur aare on teine inimene, saad aru alles siis, kui üksi oled"" (28.01.2023)
• ""Kui suudad end püsti ajada ja tegutsema hakata, haarad kinni igast õlekõrrest.“ Kunagi lümfivähist paranenud naine sai nüüd jagu ka rinnavähist" (12.02.2023)
• "Rännulusti ja optimismi apteegist osta ei saa – pimedana sündinud Tiia ja ratastoolis Arko: oleme autoga terve Euroopa läbi sõitnud!" (09.04.2023)
• "Kaela murdnud mees saatuslikust hetkest: see oli puhas lollus ja poosetamise värk, rand oli ju tüdrukuid täis!" (13.05.2023)
• ""Minu silmadeks on käed. Katsudes saad isegi sellest aru, kas asi on ilus või inetu.“ Diabeedile nägemise kaotanud Avo lugu" (24.06.2023)
• "Keemiaravist tugevam Katrin: püüdsin säilitada terve mõistuse, kuigi mulle oli selgeks tehtud, et hakkan kohe surema. Ma ei anna alla!" (12.08.2023)
• "Noore naise 11 aastat kannatusi: silma röövinud haigus andis endast märku oksendamise ning pöörase valu ja raginaga peas" (11.11.2023)

Raamatud

Maire Aunaste on kirjutanud kolm raamatut.

• "Iseennast kuulates" (BNS-i kirjastus 1997, ISBN 9985602978) on kirjutatud Raadio 2-le tehtud saadete "Ainult armastusest" ja "Avameelselt elust" tekstide põhjal. Raamatu juhtmõte on, et absoluutselt kõik inimesed tahavad olla erilised.
• "Viis aastat peidus" (AS Ajakirjade Kirjastus 2008, ISBN 9789949443505) kirjeldab eesti telesaatejuhi elu Ameerika Ühendriikides illegaalina, elamis- ja tööloata. "Pärast neid kogemusi tean, et enam pole midagi, mis suudaks mind alandada," kirjutas Aunaste.
• "Mitte ainult meestest" (M. Aunaste, 2009). Teosest on teinud ligi kümnetunnise heliraamatu (CD) Pimedate Infoühing Helikiri (2009).

Dokumentaalfilm

1988. aastal tegi Maire Aunaste režissöörina dokumentaalfilmi "Lasteassamblee Sofias".

Etenduskunst

2014. aastal esitas Maire Aunaste mitmes Eesti paigas oma humoorikat autobiograafilist püstijalakomöödiat "Äraaetud, kuid ülesmukitud". Stsenaariumi kaasautor oli Rein Pakk. Lavastusest tehti samal aastal DVD-salvestis ja lavateost on hiljem korduvalt näidanud ETV.

Maire Aunaste on üks 2023. aasta märtsis toimunud suurejoonelise tagasivaateürituse "Reisile Sinuga 30 & Lembit Saarsalu 75: reisile saksofoniga!" korraldajaid ja õhtujuhte.

Tele- ja kirjutava ajakirjaniku töö võrdlus

Teleajakirjanikutööd ja kokku kuuele väljaandele artikleid kirjutava ajakirjaniku tööd võrreldes on ta 2023. aastal tõdenud:

„Kui televisioonis töötades pole kunagi aega intervjueeritava juures tundide viisi istuda, siis kirjutaval ajakirjanikul peab olema kaks olulist asja: huvi inimese vastu ja aega.“

– Maire Aunaste

Maire Aunaste kuulus detsembrist 2014 kuni maini 2021 erakonda Isamaa.

5. septembril 2014 teatas ta Eesti Televisiooni "Ringvaate" saates 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideerimisest. Küsimusele, miks ta valis parteiks Isamaa ja Res Publica Liidu, vastas Aunaste, et see on kummardus Mart Laarile. Ta sai valimistel 679 häält ja osutus valituks kompensatsioonimandaadiga. Aastatel 2015–2019 töötas ta XIII Riigikogus ja kuulus seal sotsiaalkomisjoni. Ühtlasi kuulus ta sel perioodil rahvusooperi Estonia nõukokku.

2019. aasta septembris kolis Maire Aunaste Tartusse Tammelinna oma hooldamist vajava ema Heljo Üti (1930–2021) juurde. Sel perioodil juhendas ta ka Kambja näiteringi ning kirjutas peamiselt Maalehele artikleid.

2022. aastal töötas ta Järvamaal Koeru hooldekodus, millega seoses kolis algul Koeru ja seejärel Paidesse.

2022. aasta teisel poolel sai elamiskorda Maire Aunaste Portugalis asuv maja, kus ta on plaaninud pensionipõlve pidada. 2023. aasta seisuga elab ta veel Paides ja lööb kaasa sealses kultuurielus.

10. novembril 2023 läks Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul ETV eetrisse tema ülikooliaegse kursusevenna Vahur Kersna tehtud portreesaade "Maire Aunaste. Liiga eriline?". Kui Aunaste saated on kogu tema karjääri jooksul tekitanud alati tublisti järelpoleemikat ja mitte just vähe ka kriitilisi arvamusi, siis selle saate vastuvõtt televaatajate poolt valmistas juubilarile suure üllatuse: "Terve elu jooksul pole ma saanud sellist, ainult positiivset tagasisidet, mitte ühelegi oma saatele. No ja ega see polnudki minu saade. See oli Vahuri järjekordne suursaade. Ta olevat lugenud saadet ette valmistades mu kolm raamatut paar korda läbi. Ta teadis minust rohkem kui ma ise."

• Häädemeeste valla aukodanik

Maire Aunaste ema Heljo Ütt oli elupõline joonestaja. Isa Helmut Ütt oli omal ajal Puka kultuurimaja juhataja, kuid jõudis pidada ka palju muid ameteid. Maire noorim õde Eva Püssa on näitleja ja pere keskmine õde Tiina on töötanud Kurepalu kultuurimaja juhatajana.

Maire Aunaste on olnud kolm korda abielus. Tema tütar Elis Aunaste (2019. aastast Elis Seppius) on ajakirjanik.

Õigusrikkumised

Viisarežiimi ja välisriigis töötamise seaduste rikkumine

1999. aastal sõitis Maire Aunaste koos abikaasa Indrek Sahaga Ameerikasse pooleaastase viisaga, mida ta veel kuue kuu võrra pikendas, kuid jäi Ameerikasse kokku viieks aastaks. Turistina USA-sse sõitnud Aunaste töötas seal illegaalselt kondiitri, hotellikoristaja ja põetajana. Ta on seda seaduserikkumist mitmel pool ka avalikult tunnistanud. 2004. aastal karistati teda mainitud õigusrikkumiste eest kümneaastase Ameerika Ühendriikidesse sõidu keeluga.

Sõiduki juhtimine alkoholijoobes

2004. aasta sügisel tabati Maire Aunaste autoroolist ligi ühepromillise alkoholijoobega. See toimus mõni päev enne Aunaste uue saatesarja "Meie" algust, kus tema esimene saatekülaline oli roolijoodiku süül hukkunud jalgrattasportlase Lauri Ausi lesk Kristel.

6. aprillil 2021 tabati Maire Aunaste Tartus taas joobnuna autoroolist. Tal tuvastati 2,57-promilline joove. 8. aprillil sõlmis ta prokuratuuriga kokkuleppe, mille kohaselt kinnitas maakohus talle karistuseks kuuekuulise tingimisi vangistuse aastase katseajaga. Ühtlasi jäeti Aunaste kolmeks kuuks juhiloast ilma.