Mai Järmut-Winnal

juuli">26. juulil 1950 Viljandis) on eesti keraamik.

Eesti soost pop-kunstnik. "Ta kasutab keraamikat kui materjali tavapäraselt erinevalt. Traditsiooniliste ehis- ja tarbevormide asemel tõi Mai Järmut eesti keraamikasse käkrunud töökindad, deformeerunud aiatööriistad, tühjaks pigistatud hambapastatuubid jms."

Lõpetas 1968. aastal C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli, misjärel õppis 1970–1975 ERKI keraamika erialal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Mai Järmut 1981. aastani ARS-i keraamikaateljees, seejärel tegutses vabakutselise kunstnikuna kuni tööleasumiseni 1993 õppejõuna EKA graafilise disaini osakonnas.

Mai Järmut on tegutsenud aktiivse loojana paarkümmend aastat ning on läinud meie keraamikaloosse esimese täisverelise kujutava kunstnikuna, kelle loomingus võis kohata tarbenõud või dekoratiivvormi haruharva ja pigem erandina.

Oma loometeed alustas Mai Järmut ARS-i keraamikaateljees. Kõigepealt katsetas ta tarbekeraamikaga, kuid 1977 valminud serviis jäigi viimaseks tema loomingulises biograafias. Omasemaks sai talle sel perioodi pigem abstraktne geomeetriline skulptuur – valdkond, mis võlus teda juba diplomitöö tegemisel. Nii sündisidki esimesed kaalukad vormilahendused – "Ring" I ja II ning "Katkestatud ring" (1977). Siin oli tegemist ringikujuliste elava liigendusega kompositsioonidega, kus geomeetrilist korrapärasust ilmestab rütmikas ja vaheldusrikas vormimäng.Selles töös on "sisukust mõttes ja tihedust vormis. See teos väljub tavalise dekoratiivse teose raamidest." (I. Teder, NH 21.08.1977)

Samal aastal valmisid tal aga hoopis teises vormikeeles loodud taiesed – kokkukäkerdatud "Tuub" kümnekordses suurenduses, peaaegu meetrikõrgune "Hambahari" pastaga, hiiglaslik kindapaar "8,5" jt. Siin oli tegemist popstiiliga. Jaan Paavle sõnul võõristusefektil rajanevate, tehiskeskkonda taasloovate esemete plastiliste "suurendustega", millega saadakse groteskne, absurdini viidud, loomulikust suurem eseme mudel. See popvaimsusel põhinev irrutus- ehk taasloodud esemete maailm naerab muhedalt ja mitte tigedalt välja utilitaarse maailma. (NH 29.01.1984) See on uus sõna Eesti keraamikas, mis esines esmakordselt küll põgusalt Ellinor Piipuu mõnedes katsetustes, kuid pääses jõuliselt maksvusele alles nüüd. Vaimukas leid oli maitseainekomplekt "Sool ja pipar" (1977), kus põhivorm kattus üks ühele tavalise lambipirni omaga. Popkunsti valdkonda võib paigutada ka mitmeid hilisemaid töid – autonumbri kordusel põhinev pannoo "66-77" (1980), keraamilisse paberisse mähkunud kala "Neljapäev" (1984), argiesemetest kujundatud pannoo "Lootuses" (1988), okastraati ja paela kujutavad seinaplaadid "Seosed" (1987) jt.

Paraku ei kanna kaugeltki kõik Mai Järmuti skulptuurid sajaprotsendiliselt popkunsti tunnuseid. nii näeme karmi otseütlemist ja hüperrealistlikke stiilitunnuseid protestiskulptuuris "Ei" (1984), hetkemeeleolu kätekujutistes "Puudutus" I ja "" (1984), lapsepõlveihalust portreeskulptuuris "Mälestus" (1988). Väga materjalipärased on tema sürrealistlike sugemetega kompositsioonid "Voolab" ja "Voolab läbi labida" (1982). Kuigi autor on lisanud enamikule oma skulptuuridest ette omadussõna "dekoratiivne", siis ainukeseks puhtakujuliseks dekoratiivvormiks võib pidada vaid tema 1988 valminud "Ploome", mis võluvad kauni vormi, oskuslikult liidetud metalldetailide ja täiusliku glasuuriga. Uudselt mõjus tema dokumentaalne üleelusuurune "Autoportree" (1989), üks põnevamaid keraamilisi maale meie keraamikas.

Iseloomustades Mai Järmuti ekspositsiooni keraamikute grupinäitust A. H. Tammsaare majamuuseumis, ütleb T.Käesel kujundlikult, et aastaid tagasi Mai Järmut sõna otseses mõtte heitis robustse šamottkinda meie tarbekunsti aastaballile. Kuigi teda võis pidada popkunsti ja kontseptualismiga flirtijaks, on praeguseks sellest välja töösuhe nüüdiskunsti vaimsusega selle muutlikkuses ja heitlikkuses, meile sobivuses ja mittesobivuses. tema töödes on kummalist aega seisatavat sürrealismi, kus idee on realiseeritud küllaltki banaalsete kujunditega ja millele meie tarbekunsti tehnoloogiline estetism lisab lokaalse värvingu. (SV 23.12.1983)

Mai Järmuti erilist, avangardistlikku rolli eesti keraamikas rõhutab Jaak olep: "Traditsioonilisest keraamikast ei ole tema tööd mitte materjali-, vaid kujundikesksed: reeglina kõik ta taiesed kujutavad midagi juba varem selles maailmas eksisteerivat. Sellisena on Mai Järmuti keraamika kujutava kunsti laadne, skulpturaalne. lisaks kujundiprimaarsusele eristab Mai järmuti kunsti ka traditsioonilisest savikunstist erinev valik ja suhtumine neisse. Õigupoolest just see teebki ta kunsti avangardseks. (…) Mai Järmut on üks väheseid keraamikuid, kes hea maitse ja tundeilu ohverdab kõhklemata emotsionaalse efekti kasuks. see on pilkupüüdev kunst, häälekas kunst." ("Mai Järmut" 1988).

Mai Järmuti loomingut on tunnustatud rohkete preemiatega (1977 ja 1983 noortekoondise aastapreemia, diplomid ja medalid Balti vabariikide noorte tarbekunstnike loomingu näitustel Riias 1980 ja 1984, Baltimaade III ja IV tarbekunstitriennaalide preemiad 1985 ja 1988 ning Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia 1989).

Leo Rohlin 2007 – "Eesti keraamika ajast aega"

1. Karahvin maastikuga I. 1974. Portselan. Glasuurialune maal. 23,5 × 11 × 7,5 cm
2. Karahvin maastikuga II. 1974. Portselan. Glasuurialune maal. 19 × 10 × 6 cm
3. Karahvin aknaga. 1974. Portselan. Glasuurialune maal. 19 × 10 × 6 cm
4. Serviis geomeetrilise dekooriga. 1974. Portselan. Glasuurialune maal. Teekann 17,5 × 27 cm, tass 6 × 10 cm, koorekann 9 × 12 cm, ekstraktikann 19 × 13 cm
5. Dekoratiivne taldrik “Tunglemine”. 1974. Portselan. Glasuurialune maal. 21,6 cm
6. Dekoratiivne taldrik “Akt”. 1974. Portselan. Glasuurialune maal. 21,6 cm
7. Dekoratiivne taldrik “Figuur orgideedega”. 1974. Portselan. Glasuurialune maal. 21,6 cm
8. Dekoratiivne taldrik. 1974. Glasuurialune maal. 21,6 cm
9. Serviis lindudega. 1974. Portselan. Glasuurialune maal. Kohvikann 25 × 15,5 cm, teekann 30 × 32 cm, tassid (6 tk) à 9 × 6 cm, puuviljataldrikud (2 tk) à ø 21,6 cm
10. Dekoratiivne seinataldrik “Vana loss”. 1974. Portselan. Glasuurialune maal. ø 25 cm
11. Dekoratiivne seinataldrik “Meenutus”. 1975. Portselan. Glasuurialune maal. ø 25 cm
12. Dekoratiivne seinataldrik “Pilved trepil”. 1975. Portselan. Glasuurialune maal. ø 30 cm
13. Dekoratiivne seinataldrik “Raagus maastik”. 1975. Portselan. Glasuurialune maal. ø 30 cm
14. Dekoratiivsed nupud (12 tk) 1974. Madalkuumus. à 9 × 6 cm
15. Dekoratiivvorm “Eeder”. (2 osa). 1976. Kroomitud vaskplekk. a) 29 × 35 cm; b) 15 × 35 cm
16. Dekoratiivormid “Ring” I,II. 1977. Šamott. Madalkuumus. à ø 38, h 15,6 cm. KF
17. Dekoratiivne grupp “Katkestatud ring”. (5 osa). 1977. Šamott. Madalkuumus. 1) 25 × 15 × 12 cm; 2) 35 × 15,6 × 15 cm; 3) 24,3 × 15,6 × 11 cm; 4) 36,5 × 15,6 × 11 cm; 5) 26,3 × 12,8 × 13,5 cm
18. Dekoratiivvorm “Tuub”. 1977. Madalkuumus. 77 × 37 × 25 cm. RKM
19. Dekoratiivvorm “Hambahari pastaga”. 1977. Madalkuumus. 94 × 35 × 32,5 cm
20. Dekoratiivvorm “Sulgunud kompvek”. 1977. Madalkuumus. 40 × 36 cm
21. Dekoratiivvorm “Avanev kompvek”. 1977. Madalkuumus. 59 × 49 cm
22. Dekoratiivne grupp “8,5”. 1977. Kõrgkuumus. 1) 60 × 25 × 40 cm; 2) 57 × 24 × 40 cm. KF
23. Serviis. 1977. Kõrgkuumus. Kann 16,3 × 19,8 cm, vaas 14 × 23,5 cm, kauss 6,2 × 10,3 cm, kauss 7,2 × 13,5 cm, kauss 20 × 13,5 cm
24. Maitseainekomplekt “Sool ja pipar”. 1977. Madalkuumus. 9 × 5 cm
25. Dekoratiivne seinaplaat “BMC”. 1978. Šamott. Madalkuumus. ø 52 cm
26. Dekoratiivne seinaplaat “Telefon”. 1978. Šamott. Madalkuumus. ø 52 cm
27. Dekoratiivne pannoo “66-77”. 1980. Madalkuumus. 108 × 92 cm. KF

• 2022 - Pent Nurmekundi murdeluulevõistlusel eripreemia kõige parema pärimuse teemalise luuletuse "Pell" eest
• 1977 – Eesti NSV Kunstnike Liidu Noortekoondise aastapreemia
• 1980 – diplom Balti liiduvabariikide noorte tarbekunstinäitusel Riias
• 1983 – Eesti NSV Kunstnike Liidu Noortekoondise aastapreemia
• 1984 – Medal Balti liiduvabariikide noorte tarbekunstinäitusel Riias
• 1985 – Tallinna RSN TK preemia III Balti liiduvabariikide tarbekunsti triennaalil Tallinnas
• 1988 – Eesti NSV Kunstnike Liidu preemia IV Balti liiduvabariikide tarbekunsti triennaalil Tallinnas
• 1989 – Kristjan Raua nimeline kunstipreemia

1974

• Portselanikunstnike grupinäitus Tallinn

1976

• Keraamikanäitus Tartus
• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn

1977

• Tarbekeraamikanäitus. Tallinn
• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn
• Isikunäitus (koos Villu Järmutiga). Tallinn
• Noorte kunstnike grupinäitus. Leningrad

1978

• Noorte kunstnike grupinäitus. Tallinn

1980

• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn
• Balti liiduvabariikide noorte tarbekunstinäitus. Riia

1982

• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn
• Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus. Tartu
• Tarbekunsti müüginäitus. Tallinn

1983

• Vabariiklik keraamikanäitus. Tartu
• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn
• Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus. Tallinn
• II liiduvabariikide tarbekunsti triennaal. Tallinn

1984

• 5 keraamiku grupinäitus. A. H. Tammsaare muuseumis. Tallinn
• 42. rahvusvaheline keraamikanäitus Faenzas. Itaalia
• Balti liiduvabariikide noorte tarbekunstinäitus. Riia
• Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus. Tartu
• Nõukogude keraamikanäitus Höhr-Grenzhausenis (SFV)
• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn
• Vanalinna päevade näitusmüük. Tallinn
• Näitus “Figuur keraamikas”. Tallinn

1985

• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn
• III Balti liiduvabariikide tarbekunsti triennaal. Tallinn.

1986

• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn
• Vabariiklik pisiplastikanäitus. Tartu
• Keraamikute grupinäitus. Riia
• Eesti NSV kunstinäitus. Minsk
• Eesti NSV kunstinäitus. Taani

1987

• Näitus “Ese kunstis”. Tallinn
• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn
• Eesti NSV kunstinäitus. Moskva
• Näitus “Acta ‘87”. Tallinn ja Tartu

1988

• Vabariiklik tarbekunstinäitus. Tallinn
• IV Balti liiduvabariikide tarbekunsti triennaal. Tallinn
• Isikunäitus Tallinna Kunstisalongis

Tal on kaks tütart. Tema abikaasa on plakatidisainer Villu Järmut.