Mažeikiai

Linn asub Venta jõe ääres merepinnast 81 meetri kõrgusel. Linna nimeks on poola keeles Możejki, saksa keeles aga Moscheiken.

Mažeikiai
[ mažäikjai ]
leedu Mažeikiai
Mažeikiai vapp
Pindala	14 km²
Elanikke	33 249 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 22° 20′ E

Tähtsaimaks ettevõtteks linnas on naftatöötlemistehas. Lisaks sellele valmistatakse linnas mööblit, aknaid ja uksi, betoondetaile, jäätist, leiba ja õlut.

Haridust annavad ka gümnaasium, kaks keskkooli ja neli põhikooli. Lisaks asuvad seal veel erivajadustega laste kool, kunstikool, muusikakool, koreograafiakool ja polütehnikum.

Linnas on raamatukogu ja kultuurimaja. Antakse välja ajalehti Santarvė ja Būdas žemaičių. Halduslikult moodustab linn omaette valla.

Linnas on muuseum. Vaatamisväärsusteks on veel õigeusu kirikud aastaist 1894 ja 1933, sünagoog aastast 1924, luteri kirik aastast 1908, katoliku kirikud aastaist 1935 ja 2005. Raudteejaama hoone pärineb aastast 1873, selle juures asuvad veel mitmed vanad ehitised.

Mažeikiai sõpruslinnade seas on Paide, Saldus,Navapołack, Płock ja Havířov.

Linna on esmamainitud 1335. aastal. Toona asus Mažeikiai kuralaste Ceklise muinasmaakonnas. Mažeikiai hakkas jõudsalt kasvama siiski 1869. aastal, kui läbi linna rajati Vilniuse–Liepaja raudtee. Aastal 1874 valmis raudtee Mažeikiaist Jelgavasse.

Aastatel 1899–1918 oli linna nimi Venemaa keisririigi Vilno kubermangu koosseisus Muravjovo. Asulas elas toona paljude rahvaste esindajaid – venelasi, lätlasi, juute. Kuni aastani 1904 oli sealne raudteejaam tähtis knygnešystė keskus.

Aastal 1895 rajati linna esimene tehas. Aastal 1902 valmis vaguniremonditehas, linna asutati ka raudteekool. Aastal 1914 sai Mažeikiai linnaõigused.

Esimese maailmasõja ajal peatus rinne mõnda aega Venta jõel, toimunud lahingute käigus linn purustati. Tsaaririigi võimud pagendasid kõik sealsed juudid Venemaale. Leedu Vabadussõja ajal hõivasid linna korraks punaväelased, hiljem, bermondtiaadi ajal, võitlesid Leedu väed seal Pavel Bermondt-Avalovi vägede vastu.

Aastal 1924 linnaõigusi uuendati. Teise maailmasõja eel küüditasid Nõukogude võimud 170 linna elanikku, sõja ajal hävitasid Saksa okupatsiooniväed aga 4000 sealset juuti.

Algul oli Mažeikiai tähtis transiidikeskus, kuid kui XX sajandi teisel poolel ehitati Kretingasse uus raudtee, siis linna tähtsus transiidikeskusena vähenes. 1980. aastal avati linnas naftatöötlemistehas, mis on tänapäeval üks suuremaid Leedu tööstusettevõtteid.

• 41 300 (2005)
• 40 500 (2009)
• 36 700 (2012)
• 35 997 (2014)
• 34 152 (2017)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mažeikiai elanikest leedulasi 94,82%, venelasi 3,10%, valgevenelasi 0,45%, ukrainlasi 0,33%, lätlasi 0,21% ja poolakaid 0,17%.

•  
  Vanem Mažeikiai katoliku kirik
•  
  Uuem Mažeikiai katoliku kirik
•  
  Uuem Mažeikiai õigeusu kirik
•  
  Mažeikiai luteri kirik
•  
  Mažeikiai

 

• Arūnas Čiplys – Leedu tennisist
• Kārlis Zāle – Läti skulptor
• Romualdas Granauskas – Leedu kirjanik
• Angelina Banytė – Leedu kunstnik
• Vytautas Mikalauskas – Leedu režissöör
• Romas Dambrauskas – Leedu helilooja
• Nelli Uvarova – Vene näitleja
• Rolandas Pocius – Leedu kulturist
• Nerijus Barasa – Leedu jalgpallur
• Tomas Nagys – Leedu korvpallur
• Andrius Mažutis – Leedu korvpallur
• Vytautas Lalas – Leedu atleet
• Darius Šilinskis – Leedu korvpallur
• Artūras Jomantas – Leedu korvpallur
• Edvinas Blažys – Leedu jalgpallur
• Rytis Leliūga – Leedu jalgpallur
• Giedrė Paugaitė – Leedu korvpallur
• Darius Pakamanis – Leedu korvpallur